Ruth Oltjer: innovatsioon ja arendustegevus on meie DNA-sse sisse programmeeritud

Teie ettevõtte ärimudel on tugevalt teaduse, arenduse ja innovatsiooni suunitlusega. Milliseks hindate oma ettevõtte konkurentsivõimet rahvusvahelisel ja siseriiklikul tasandil?

Ma väga tahan, et see ei kõla kiitlemisena, aga julgeksin Chemi-Pharmi konkurentsivõimet hinnata 9 palliga 10st. Kõik algab meeskonnast. Kui meeskond julgeb võtta riske, et proovida iga päev midagi, mida varem ei ole tehtud; kui nad on valmis koormaid laadima  ka kell 5 öösel, siis see ongi konkurentsivõime alus. See, et need inimesed otsivad maailmast välja uusimad tehnoloogiad või leiutavad need ise, või et me katsetame enneolematuid tooteid – alates hügieenipakkidest Meka palverändureile ja lõpetades Covidi-vastase ninaspreiga, on juba selle kõige tulemus.

Konkurentsivõimelisuse üheks mõõdikuks on kindlasti see, kas suudad minna Eestist Skandinaavia turule. Oleme puhastus- ja desinfektsioonivahendite tarnija paljudele meditsiiniasutustele Rootsis ja Soomes. Kes on osalenud Skandinaavias riigihangetel, teab, kui ettevaatlikud on skandinaavlased uute tulijate suhtes ning kui raske on sealseid riigihankeid võita.

Ja mitte vähetähtsaks näidikuks on ka Covidi-vastane ninasprei, mis valmis koostöös Icosageni jt innovaatiliste teadusettevõtetega. Väga selgelt ei ole tegemist ravimiga ning see ei asenda vaktsineerimist. Samuti suutsime kiiresti turule tuua ka uuendatud delta- ja omicroni antikehadega ninasprei, mis on praeguse koroonalaine ajal üks kõige tõhusamaid vahendeid, mille abil nakatumisriski vähendada.

Millist rolli mängib teie ettevõtte konkurensivõimes teaduse, arenduse ja innovatsiooni teadlik rakendamine?

 Innovatsioon ja arendustegevus on meie ettevõtte DNAsse sisse programmeeritud. Sul ongi tootjana kaks valikut – kas panustad innovatsioonile või otsid oma tehase jaoks Aasias või Aafrikas võimalikult odava tööjõuga paiga.

Ma arvan, et just teadus- ja arendustegevus on üks kõige olulisem hüppelaud, tänu millele oleme Chemi-Pharmiga jõudnud sinna, kus me täna asume. Lihtne näide: käte desinfitseerimisvahend tundub esmapilgul maailma kõige lihtsam toode – sega piiritus ja vesi kokku ning ongi valmis. Aga lugu on hoopis teine siis, kui sa oled näiteks arst ning sa pead oma töö tõttu päevas 70-100 korda käsi desinfitseerima.  Chemi-Pharmi arendusosakonna inimesed koos mitmete ülikoolide teadlastega on ikka väga palju tunde ja päevi sellele kulutanud, et meie desovahendid oleksid samal ajal nii tõhusad kui ka nahasõbralikud. Ja see töö jätkub igapäevaselt.

Samuti tugineb innovatsioonile meie uusim arengusuund – hakata desinfektsioonivahendite ja kosmeetika kõrval tootma ravimeid. Usun väga sellesse, et me saame ka tulevikus teha head koostööd Eesti teadlasete ja teadusasutustega.

Mis on teie ettevõtte peamised takistused innovatsiooni rakendamisel?

Ma ei näe olulisi takistusi. Meil on tekkinud ettevõtte kultuur, mis innustab inimesi kõige uuega katsetama, vahel ka veidi hullumeelsetena tunduvate asjadega. 

Ettevõtte algusaastail oli muidugi leida raske õigeid inimesi arendustiimi – kas siis ettevõttesse või koostööpartneriteks. Lahendasime olukorra nii, et sõelusime välja meile lähedaste valdkondade parimad asjatundjad ja lihtsalt läksime nende jutule. Ja mitmetega neist tekkis väga hea klapp.

Mida riik saaks teha, et ettevõtted veelgi enam teadust, arendust ja innovatsiooni oma tegemistes rakendaks?

 Pean tunnistama, et Eesti riik on olnud päris tubli, et ka neil turbulentsetel aastatel on teadus- ja arendustegevuse rahastust hoitud SKP-st 1% tasemel. Kui seda taset jätkuvalt hoitakse, usaldavad ettevõtjad järjest suuremaid summasid arendustegevusse panustada. Oluline on nüüd, et ka kõrgharidus saaks kindla rahastuse.

Küsimus on selles, kui usaldusväärsed ja kindlameelsed suudavad järgmised valitsused olla. Kas me jätkame teadusmahuka ettevõtluse suunda (mille vilju me näeme Eestis järjest rohkem), või jagatakse see populistlikel eesmärkidel enne valimisi laiali. Loodan väga, et seda ei juhtu, sest just teadmusmahukas ettevõtlus suudaks Eestis elu hüppeliselt parandada.

Omaette küsimus on, kuidas teadlased ja ettevõtjad üksteist üles leiaksid. Usaldus ja koostöö teadlaste ja ettevõtjate vahel ei teki kahjuks iseenesest, ja paraku ka mitte käsu korras. Üks perspektiivne viis on ettevõtlusdoktorantuur, kus doktorant hakkabki lahendama üht ettevõtte praktilist probleemi, olgu see siis seotud näiteks toote disainimise või tootmise automatiseerimisega.

Mida arvate Tööandjate 2% Klubi algatusest? Miks on Teie ettevõttele oluline kuuluda 2% Klubisse?

Mõtleme üks inimpõlv tagasi. 1990. aastate algul me ei igatsenud taga mingeid telekseid ega tšekiraamatuid, vaid võtsime kohe internetipanga kasutusele ja see kõik tunduski normaalne! Piltlikult öeldes – eelmisel päeval polnud enamik meist tänapäevast arvutit näinudki, aga järgmisel päeval olime IT-riik.

Samasugust murrangut mõtteviisis on vaja meil Eestis nüüd, ja eriti ettevõtjate mõtteviisis. Küsida ei tule seda, kuidas konkurentsis püsida – see on niikuinii pilet rongile! Küsida tuleb, miks ma ei mõtle välja midagi enneolematut, et mõni suur probleem maailmas ära lahendada. Tõsi, kõigil ei pruugi see õnnestuda, aga kui kõik nõnda mõtlevad, võime jõuda väga paljude andekate lahendusteni. Aga kellelt veel kui mitte Eesti teadlastelt uusi ideid küsida?

Ma olen endiselt veendunud, et Eesti teadlaste ja inseneride ideede rakendamine on Eesti ettevõtete jaoks kõige tähtsam innovatsiooni allikas. See on ka ainus viis jõuda globaalsesse ettevõtlusesse, pakkuda maailmale midagi, mida maailm vajab.

Nüüd, kus riik omalt poolt arendustegevusse panustab, on ettevõtjatel aeg samm omalt poolt vastu teha ning samuti arendusse panustada. 2% käibest on selline summa, mis toodab juba väga suure tõenäosusega arendusse pandud raha tagasi. Nagu öeldud, võidab nii ettevõtja kui kogu Eesti.

Rohepööre on Suur Võimalus. Hea näide on siin elektri- ja gaasihindade tõus, mis ei jätnud kedagi külmaks. Aga siin on kaks võimalust: kas nõuda riigilt kompensatsiooni, või siis – nagu TTÜ teadlased, kes töötavad välja taskukohaseid päikesepaneele. Või nagu Alexela meeskond, kes uuristab maa alla merd, et siis odavamat energiat toota ja seda ka salvestada. Just tänu sellistele inimestele läheb meil elu paremaks, olgu siis energeetikas, rohetehnoloogiates või paljudes teistes valdkondades.

Et Hiina kalendri järgi algas uus aasta, siis lõpetuseks üks mõte, mida paljud peavad Hiina vanasõnaks: „Kui muutuste tuuled puhuma hakkavad, siis osad inimesed hakkavad kaitseks tuule eest müüre laduma. Aga osad panevad püsti tuuleveskid. “

Mõelgem, kumba poolde teie tahaksite kuuluda.

Intervjueeris Tööandjate Keskliidu arendusnõunik Kristel Oitmaa

Küsimustele vastas AS Chemi Pharm juhataja Dr Ruth Oltjer

Foto: Ruth Oltjer erakogu