BUSINESSEUROPE: Planeeritav finantstehingute maks kahjustaks niigi habrast Euroliidu majandust
Üheteistkümnes ELi liikmesriigis plaanitav finantstehingute maks mõjuks negatiivselt nii konkreetsete riikide kui ka Euroopa Liidu majandusele, mis on hetkel niigi hapras seisus. Nõnda hoiatasid üle-euroopalise tööandjate ühenduse BUSINESSEUROPE liikmesorganisatsioonide presidendid ühises seisukohas oma riikide juhte, Eesti Tööandjate Keskliit edastas pöördumise ka Eesti rahandusminister Sven Sesterile.
Näiteks kirjutab BUSINESSEUROPE oma pöördumises, et finatstehingute maks toob kaasa senisest kõrgemad tehingutasud. Samuti suurendab see pikemas perspektiivis oluliselt kapitali kaasamise maksumust, vähendab London Economicsi hinnangul ettevõtete investeeringuid ja selle mõju võib kokkuvõttes olla majanduse kahanemine koguni 1 protsendi võrra. Samuti oleks sellel ebaproportsionaalselt suur mõju väikestele ja keskmise suurusega etevõtetele ning ka eraisikutele, kes investeerivad näiteks pesionifondidesse või elukindlustusse.
BUSINESSEUROPE hinnangul on üle kolme aasta kestnud läbirääkimised finantstehingute maksu üle ebaõnnestunud ning tööandjate ühendus kutsub oma pöördumises rahandusministreid eelnõud tagasi lükkama ja lõpetama ebakindluse, mida see põhjustab.
Loe rahandusminister Sven Sesterile saadetud kirja SIIT.
2012. aastal blokeerisid liikmesriigid Euroopa Komisjoni ettepaneku maksustada finantstehingud maksuga, mille määr jääb erinevate tehingute puhul 0,01-0,1%. Üksteist liikmesriiki, sh Eesti, otsustas teemaga siiski tihendatud koostöö vormis edasi minna, kuid kokkulepet pole seni sündinud.
Euroopa Komisjon põhjendas maksu kehtestamist vajadusega tagada, et finantssektor annaks oma osa finantskriisi lahendamisega seotud kulude katteks. Samuti leiti, et pole mingit alust jätta finantssektor maksustamata, samas kui majanduse teised sektorid on maksustatud. Kolmandaks on maksu algne eesmärk muuta vähem tulusaks tehingud, mis finantsturgude efektiivsust parandada ei aita.
Hetkel on lahtine nii maksu baas, maksumäärad kui ka maksustamise koht. Agentuur Bloomberg on oma juhtkirjas finantstehingute maksu maha laitnud, öeldes, et see riskib tõsta kapitali hinda. Olukorras, kus Euroopa flirdib uue majanduslangusega, tuleks igasugune kasvu pärssiv poliitika kõrvale jätta. Bloombergi hinnangul on tegemist puhta populismi ja „pankurite peksuga“, mitte et sellest tingimata finantssüsteemi riskid väheneksid, kirjutas Äripäev.
Eesti Päevaleht kirjutas, et kui Euroopa Komisjon oma esialgse finantstehingute maksu kehtestamise plaaniga välja tuli, pakuti, et liikmesriigid võiksid sellest koguda kopsaka summa. Eestis hinnati, et maks võiks Eesti riigikassasse tuua isegi 90–100 miljonit eurot aastas. Kuid Rahandusministeerium pani need arvutused suure küsimärgi alla. Kuivõrd Eestis on finantsturud peaaegu olematud, siis arvati tulud vähemalt kümme korda väiksemaks. „Potentsiaalne maksutulu võib ulatuda maksimaalselt kuni 10 miljoni euroni aastas. Konservatiivsema hinnangu järgi võiks see olla 2–3 miljonit eurot aastas,” leiti 2013. aasta kevadel avalikustatud lühianalüüsis. Kui aga finantstehingute maksu maksubaas peaks veel väiksemaks jääma, ei pruugi selle rakendamine Eestis vististi isegi maksu juurutamise kulusid katta.
Peale Eesti kaaluvad finantstehingute maksu kehtestamist Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Austria, Belgia, Kreeka, Portugal, Slovakkia, Sloveenia ja Hispaania.