BUSINESSEUROPE: BEPSi rakendamisel tuleb jälgida, et ei kahjustataks ELi tööstuse konkurentsivõimet
Euroopa Tööandjate ühendus BUSINESSEUROPE nõustub täielikult Euroopa Liidu eesmärgiga võidelda maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu (BEPS raport), kuid rõhutab vajadust jälgida, et selle käigus ei kahjustatakse ELi tööstuse konkurentsivõimet.
BUSINESSEUROPE peadirektori Markus J. Beyeri sõnul on oluline tagada rahvusvaheliste ettevõtete maksustamine viisil, mis edendaks avatud turgusid ja piiriüleseid investeeringuid. Samas ei tohiks Beyeri hinnangul Euroopa Liit OECD BEPS tegevuskava rakendamisel üksinda eesrindlik olla ja nõnda õõnestada Euroopa Liidu tööstuse konkurentsivõimet või kahjustada Euroopa Liidu atraktiivsust investeerimispaigana.
“Iga uus reegel kehtib kõigile Euroopa ettevõtetele. On oluline, et uued reeglid oleksid sihipärased ja proportsionaalsed, “ sõnas Beyer. “Oleme väga mures viimaste Euroopa Komisjoni avalduste pärast, et ei viida läbi täielikku mõjuhinnangut. See oleks vastuolus komisjoni enda reeglitega, mis sätestavad, et täielik mõjuhinnang on ette nähtud, kui algatusel on potentsiaali omada ulatuslikku majanduslikku mõju,” lisas Beyer.
OECD algatatud BEPS (Base Erosion and Profit Shifting) eesmärk on tagada, et rahvusvahelised kontsernid ei saaks kasutada erinevate riikide maksuseadusi ja maksulepinguid maksude mittemaksmise eesmärgil. Ettevõtteid hakataks maksustama tulu teenimise riigis ja tulu viimine madalama maksukoormuse riikidesse ja maksuparadiisidesse muutuks keerulisemaks.
Mullu oktoobris avaldatud BEPS koosneb 15 tegevuskavast ning dokumentide kogupakett üle 1500 lehekülgi sellistest maksustamisega seotud teemadest nagu digitaalne majandus, hübriidinstrumendid, CFC (Controlled Foreign Company) reeglid (mis käsitlevad välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid), pankade ja seotud osapoolte laenuintresside mahaarvamise piirangud ehk thin capitalization reeglite kehtestamine, intellektuaalomandi maksurežiimide otsene sidumine reaalse majandustegevusega, maksulepingute kuritarvitusega seotud kunstlike tehinguahelate piiramine, püsiva tegevuskoha staatusest hoidumisega seotud piirangud, kohustuslik infovahetus erinevate riikide maksuametite vahel, vaidluste lahendamise protseduuride täpsustumine ning siirdehinnad.
Poliitikaguru kirjutas, et lühiajaliselt on Eesti rahandusministeerium hinnanud BEPS-i mõju Eestile pigem positiivseks. Pikas plaanis oleneb mõju sektorist. Eestis tegutsevatel teenusettevõtetetel, näiteks pankadel, on keerulisem Eestist raha ära viia. Samas läheks kaduma Eesti IT teenuseid eksportivate ettevõtete maksupotentsiaal. Isegi, kui rahvusvahelisel turul edukate IT firmade peakorterid jääksid Eestisse, ei tõuseks sellest riigile suurt maksutulu. E-residentide poolt loodud tuludest jõuaks maksudena Eestisse vaid Eestis tarbitud osa.