Avaleht

Avalda arvamust: Töövaidluse lahendamise seaduse muudatused

Sotsiaalministeerium on saatnud kooskõlastusringile Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (TvLS eelnõu).

Ootame teie arvamusi ja kommentaare hiljemalt 09.03.2020 aadressil: piia@employers.ee

Eelnõu põhieesmärk on muuta töövaidluskomisjoni (edaspidi ka TVK) istungil osalevatele kaasistujatele makstava tasu arvutamise aluseid.

Lisaks tehakse tehnilisi muudatusi, mille eesmärk on õigusselguse huvides täpsustada ja täiendada TvLS-i senise kahe aastase rakendusaja jooksul selgunud kitsaskohti menetlusnormistikus.

Alljärgnevalt kokkuvõte TvLS eelnõus toodud muudatusest:

  1. Muudatusega sätestatakse, et TvLS-i kohaldatakse muuhulgas ka töötaja ja Eestis mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vahelisele töövaidlusele.

Välisriigi tööandja puhul kontrollib TVK juhataja Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registrit.

Kõik välisriigi tööandjad, kelle püsiv tegevuskoht on Eestis või kelle töötaja töö tegemise koht on ajutiselt või püsivalt Eestis, on töövaidluse tekkimisel seos Eestiga.

Seega peab nii töötajal kui tööandjal olema võimalik pöörduda Eestis TVK-sse.

  1. TvLS-i  täpsustakse üheselt ja selgelt arusaadav ajutiselt äraoleva TVK juhataja ametikohale asendaja nimetamise võimalus.

Asendaja leidmiseks korraldatakse avalik konkurss.

  1. Tõstetakse TVK kaasistujate tasu ning neile makstav tunnitasu võrdsustatakse Vabariigi Valitsuse poolt töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitasu alammääraga.
  2. Sätestatakse kaasistujale täiendava tasu maksmine aja eest, mis kulub töövaidlust puudutavateks toiminguteks Tööinspektsiooni infosüsteemis, istungi ettevalmistamiseks ja otsuse ülevaatamiseks.
  3. Sätestatakse menetluskeeleks eesti keel.

Istungi läbiviimine muus keeles on võimalik juhul, kui töövaidlusasja pooled ja TVK liikmednõustuvad töövaidlusasja arutamisega muus keeles.

Kui pool ei valda eesti keelt või tal ei ole menetluses eesti keelt valdavat esindajat, samuti kui ta on kurt või tumm, tuleb poolel leida endale TVK istungile tõlk.

Kui pool ei leia istungile tõlki, võib TVK juhataja lükata vaidluse lahendamise edasi.

TVK ei hüvita tõlkimisega seotud kulusid

  1. Välistatakse piiratud teovõimega isiku õigus olla teise isiku esindajaks TVK-s.
  2. Sätestatakse selgelt õigus esitada töövaidluse lahendamiseks ühisavaldus.

Isikutel on võimalik pöörduda TVK-sse ühisavaldusega, kui avaldus esitatakse sama vastaspoole vastu.

Lisaks peab töövaidlus tulenema isikute ühisest õigusest (nt kollektiivlepingust tulenevast õigusest, mille puhul avaldajad ei soovi TVK-sse pöörduda ühe esindaja kaudu), samast alusest(nt TLS-ist tulenev kohustus hüvitada ületunnitööd) või kui vaidluse esemeks on samalaadsel alusel tekkinud nõuded (nt töötajal on tööleping emaettevõtte ja tütarettevõttega ja tööandjad soovivad töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamist).

  1. Sätestatakse selgelt avalduse täpsustamise alused sarnaselt Tsiviilkohtumenetluse seadustikule (TsMS).

Täiendavalt sätestatakse, et kui taotluse sisuks on avalduse muutmine, kohaldatakse TsMS-is hagiavalduse muutmise kohta sätestatut.

  1. Piiritletakse, millal algab TVK istungil asja sisuline arutamine. Asja sisulise arutamise alguse piiritlemine on oluline, sest sellest sõltuvad menetlusosaliste õigused ja kohustused.

Muudatustega sätestatakse, et asja sisulise arutelu osadeks on nõuete tunnistamine ja neile vastuvaidlemine, poolte selgituste ja tunnistajate ärakuulamine, tõenditega tutvumine ja poolte lõppseisukohtade ärakuulamine.

  1. Sätestatakse avalduse tagasivõtmise asemel menetluse lõpetamise alusena nõudest loobumine.

Vaidluse aluseks olnud nõudest loobumisel ei ole isikul võimalik sama nõudega vaidlusorganisse või kohtusse pöörduda.

Kui seda ka tehakse, siis on vastaspoolel võimalik menetluse lõpetamise määrusega tõendada, et isik on tema suhtes varasemalt esitanud nõuetest loobunud.

  1. Sätestatakse poolte õigus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse, kui TVK juhataja on keeldunud avalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et avaldaja on varem TVK-sse pöördunud sama nõudega, kuid vastava TVK avalduse tagasi võtnud.
  2. Täpsustatakse, millistel juhtudel jõustub TVK otsus, kui pooled on pärast TVK otsust pöördunud sama töövaidlusasja lahendamiseks kohtusse.

TvLS eelnõu eeldatav jõustumisaeg on 1.juuli 2020.a.

Eelnõud saab lugeda siit ja seletuskirja siit

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields