Arto Aasa kokkuvõte aastast: sõit Ameerika mägedel, buum ja kriis käsikäes
Ootan valitsuselt keskendumist päris probleemide ja pikaajaliste väljakutsete lahendamisele, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas Äripäevas.
Elame müstilisel ja vastuolulisel ajal. Suur osa Eesti majandusest buumib hoolimata sellest, et samal ajal ahistab meid lõputuna korduv koroonakriis, tarneahelate probleemid, tööjõupuudus ja paljude sisendite, seal hulgas elektri- ja gaasihindade plahvatuslik kasv. See kõik võib olla märk meie tohutust paindlikkusest ja kohanemisvõimest, või siis on struktuursemad probleemid alles peitefaasis.
Möödunud aastat jääb jätkuvalt iseloomustama tervisekriis ja sellega kaasnenud rõõmude-murede tsükliline vaheldumine. Vaktsineerimise algus jättis kevadel petliku mulje, et selleks korraks on koroonakriis seljatatud. Riikliku vaktsineerimiskava kohmakus, antivakserite vastumeelsus ja uued tüved aga sunnivad leppima teadmisega, et niipea me endise elu juurde ei naase. Majanduslikus vaates kannatab eelkõige turismi-, toitlustus- ja meelelahutussektor, mis ootab paremaid aegu ja riigi tuge, aga peab paratamatult ka uute oludega kohanema.
Tervisekriis ja vaktsineerimise hädad on toonud esile meie riikliku süsteemi kitsaskohad, aga samal ajal tõestanud erameditsiini asendamatut ja üha kasvavat rolli meie tervise kaitsmisel. Arvestades tervishoiu üha kasvavaid kulusid, on riigil kasutamata hoobasid, et soodustada ka tööandjate ja inimeste enda panustamist tervise edendamisse. Kõik algab õigest suhtumisest ja loodetavasti on nüüdseks sotsiaalministeeriumi halvasti peidetud umbusk eratervishoiu vastu jäädavalt kadunud.
Rohepööre – Euroopa uus narratiiv
Majanduse kiire taastumine 2020. aasta koroonašokist tõstis jälle esile ettevõtjaid rusuva tööjõupuuduse probleemi. Tööealise elanikkonna kiire vähenemine on demograafiline tõsiasi, mida valitsejad on otsustanud tänase päevani ignoreerida. See probleem aga ei lahenda ennast ise ja praeguseks hetkeks on kvalifitseeritud töökäte puudusest saanud Eesti majanduse peamine arengupidur. Loodetavasti on valitsuses planeeritavad muudatused välistööjõu reguleerimisel piisavalt julged ja arvestavad ettevõtluse huvidega.
2021. aasta oli paljude jaoks kindlasti ka rohepöörde avapauk. Rohepöördest on saamas nii Eesti kui kogu Euroopa uus siht, uus narratiiv. Tänasele maailmale omaselt on seegi protsess ühiskonda teravalt polariseeriv.
Igal juhul on suurtest ja sageli õõnsatest loosungitest saamas uued regulatsioonid ja kohustused, mis toovad kaasa riske ja võimalusi pea igas valdkonnas. Tarbijatena peame olema valmis hüppelisteks hinnatõusudeks ja tarneraskusteks kõikjal, mis puudutab energiat, kütuseid, toitu, jäätmeid, pakendeid, ehitust, transporti jne. Ettevõtjad ootavad riigilt läbimõeldud sihte, õigusselgust ja investeerimiskeskkonna ettenähtavust, mis annaks kindlustunde vajalike kulutuste tegemisel.
Kindlasti väärib positiivse trendina esiletõstmist, et kasvama on hakanud Eestis tehtud teadus- ja arendustegevuse investeeringud (2020. aastal 1,79% SKPst ehk 481 miljonit eurot). Kasvama on hakanud ka teadus-arendustöötajate arv erasektoris.
Trend on selgelt positiivne, aga kui me tahame olla innovatsiooni- ja rohepöördel võitjate hulgas, siis on pikk tee veel ees. Praegu panustab süsteemselt TA tegevustesse paarsada ettevõtet, aga see number peaks olema vähemalt 10 korda suurem.
Keskendugem päris probleemidele
Mida toob uus aasta? Tõenäoliselt näeme jätkuvalt probleeme tarneahelates, volatiilseid energiahindu, tavapäratult kõrget inflatsiooni ja kiiret palgakasvu. Kusagil taustal koguvad hoogu tektoonilised nihked Hiina ja USA suhetes.
Ainult kõige nutikamad oskavad ennustada, kas börsipidu, idu-, IPO- ja kinnisvarabuum kestab ka 2022. aastal. Küll aga paistab, et rahatrükk raugeb ja intressid kerkivad.
Eesti valitsuselt ootaks keskendumist päris probleemide ja pikaajaliste väljakutsetele lahendamisele. Ootaks jätkusuutlikku lahendust alarahastatud haridusvaldkonnas, (välis)tööjõu kättesaadavuse parandamisel ja tööturu paindlikkuse suurendamisel. Tahaks näha laitmatut vaktsineerimise korraldust ja tõhustustooside arvu kiiret kasvu. Tahaks näha reaalset plaani, kuhu ja kuidas rajatakse Eestisse uued energiatootjad. Tahaks saada kindlust, et Eesti on atraktiivne paik nii IT-sektori kui tööstuse jaoks.
Ja lõpetuseks tuleb loota, et uus aasta toob pingeleevendust meie naabrite juures Ukrainas ja Valgevenes. Seda eelkõige humaansetel kaalutlustel, aga ka seetõttu, et Pariisist, Londonist või New Yorgist vaadates on Eestigi sama regioon ning sõjatsooni ei taha keegi külastada ega investeerida. Rahu, ainult rahu.
Loe ka Äripäeva veebist.
Foto: Tiit Blaat/Eesti Ekspress