Arto Aas: uute maksude kehtestamine peab olema viimane õlekõrs

Värskelt tööle asunud valitsuse maksutõusude plaan on aktsepteeritav selleks, et rahastada kaitsevaldkonna kasvavaid kulutusi. Fakt on aga see, et seni on kaitsekulude kasv olnud ainult üks osa kiirelt kasvanud riigieelarve puudujäägist. Pooltõdedega pole kena maksumaksjaid eksitada. Kui poliitikud pole siin inimestega ausad ja asjaajamine läbipaistev, siis võib kiirelt kaduda ka kaitsevõimet toitev maksutahe, kirjutas Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ajalehe Postimees arvamusveergudel.

Eksisteerib reaalne võimalus, et maksukoormuse hüppeline kasv takistab majanduse taastumist ja halvendab Eesti konkurentsivõimet, mille tõstmine on ometi alustava valitsuse üks prioriteete. Meenutame, et Eesti majandus ei kasva juba kolmandat aastat ja isegi kui SKP peaks aasta lõpus jälle kerkima hakkama, ei tasu loota kiiret buumi. Sellises õhkõrnas olukorras peab valitsus olema tark ja tasakaalukas.

Samm eemale Eesti tugevuseks peetud lihtsast ja läbipaistvast maksukeskkonnast  

Enim tekitab nördimust planeeritav ettevõtete kasumimaksu kehtestamine ja seni Eestile pikalt edu toonud maksumudeli hülgamine. Paraku tundub, et see otsus on langetatud kiirustades ja kõiki mõjusid arvestamata. Võib ennustada, et selle maksu kehtestamine ja kogumine on paras peavalu nii riigile kui ettevõtjatele. See tähendab uute regulatsioonide ja juhendite kehtestamist, nende juurutamist ja lõputut kontrollimist. See võib pakkuda küll palju tööd ametnikele, konsultantidele ja raamatupidajatele, aga on samm eemale Eesti tugevuseks peetud lihtsast ja läbipaistvast maksukeskkonnast.  

Omamoodi segadus valitseb ka üksikisikute tulumaksu 2% tõstmisega. Poliitikute sõnadest jääb mulje, et seda hakatakse koguma alates esimesest teenitud eurost, mis peaks tähendama, et iga töötaja kohta tuleb pidada keerulist maksuarvestust (tulumaksuvaba miinimumiga ja ilma). Loogilisem oleks langetada tulumaksuvaba miinimumi, mille tänane tase on meie sissetulekuid ja eelarveseisu arvestades riigile ilmselgelt liiga koormav. Kui kõik peavad panustama, siis tuleks selleks valida kõige lihtsam viis. Ei tasu ka unustada, et Eestis on juba praegu üsna kõrged tööjõumaksud.

Igal juhul on risk, et koos maksukoormuse tõusuga muutub Eesti maksusüsteem üha keerulisemaks. Aga mida kõrgemad on maksud ja mida kallim selle administreerimine, seda ebaatraktiivsem ja ebatõhusam on meie ettevõtluskeskkond. Mõned ärid jäävad alustamata, inimesed palkamata või liigub töötasu vaikselt jälle ümbrikusse. Paratamatult näeme loomingulist puhangut ka raamatupidamises ja finantstulemuste optimeerimisel. Väga võimalik, et Eesti kaotab kõige konkurentsivõimelisema maksukeskkonna liidrikoha rahvusvahelistes võrdlustes. See polegi nii tähtsusetu asi ühele Euroopa äärealal asuvale väikeriigile, kus on mikroskoopiline siseturg, kiirelt vananev tööjõud ja hullumeelne naaber. Mis trumbid meil veel varuks on?

Meid lohutatakse lubadusega, et see kõik on ajutine. Loota ju võib, aga ettevõtjad on piisavalt elukogenud ega usu „ajutiste“ maksude lubadust. Pigem on see Pandora laeka avamine täiendavat maksustamist ja ümberjagamist pooldavatele poliitikutele. Ja kui me isegi praeguste maksutõusudega ei suuda riigi tulusid ja kulusid tasakaalu viia, siis on naiivne loota, et uued maksutõusud kolme aasta pärast meid päästaksid. Loodame, et vähemalt 2026. aastaks planeeritud maksutõusud, eelkõige ettevõtete kasumimaksu kehtestamine, ei realiseeru. Pigem tuleb otsida täiendavaid kärpekohti ja saada avaliku sektori kulud kontrolli alla. Seejuures tuleb murda viimaste aastate trend, et avalik sektor paisub ja on tööturul palgavedur. Reaalsus on, et riik on pikalt elanud üle oma võimete.

Eesti konkurentsivõime tõstmine peab olema riigivalitsejatel kogu aeg silme ees

On paratamatu, et aktsiiside ja maksude tõus toob kaasa uued hinnatõusud, täiendava palgasurve ning muudab kallimaks kõik siinsed tooted ja teenused. See pärsib sisetarbimist, aga muudab ka rahvusvahelise konkurentsivõime hoidmise keerulisemaks, mis niigi viimastel aastal kõvasti räsida saanud. Tööandjate lootus on olnud, et  Eesti konkurentsivõime tõstmine peab olema riigivalitsejatel kogu aeg silme ees. Ilma selleta ei taastu majanduskasv ega kerki maksulaekumised, millega rahastada riigikaitset, haridust ja teisi olulisi funktsioone. Nüüd tuleb loota, et konkurentsivõimest rääkimine realiseerub ka konkreetsetes tegudes ja maksupaketi disainis.

Riigil peab tekkima ambitsioonikas plaan, kuidas kõikidele raskustele ja maksutõusudele vaatamata luua tingimused, et Eesti majandus tõuseks järgmisele tasemel. Kuidas soodustada kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamist, kuidas vallutada uusi eksporditurge ning meelitada siia talente ja investeeringuid. Ettevõtjad on oma ettepanekud korduvalt välja öelnud ja sel kevadel esitas Eesti Tööandjate Keskliit koostöös mitmete erialaliitudega majandusplaani “Ambitsioon on valik”. Plaani on koondatud arvukad ettepanekud nii ettevõtjatele kui ka riigile, et võtta koos majanduse arendamine fookusesse ning teha selleks järgmised vajalikud sammud. Loodame, et uue valitsuse liikmed suhtuvad nendesse ettepanekutesse tõsiselt.

Ilma selge sihi ja plaanita muutume märkamatult keskpäraseks, kasvava maksukoormuse ja hääbuva tööturuga Euroopa perifeeriaks. Pole just väga inspireeriv perspektiiv.

Uus koalitsioonilepe annab soovi korral põhjust ka optimismiks

Positiivsena saab esile tõsta tööstuse tähtsustamist, investeeringute soodustamist, planeeringute ja loamenetluste kiirendamist ning bürokraatia pidurdamist. Lisaks on juttu ka riigireformist, e-riigi arendamisest ja tehisintellekti rakendamisest, mis annab lootust, et valitsus suudab lähiaastatel riigijuhtimist kaasajastada ja valitsemiskulusid ohjeldada. Kui see vaid kõik ka konkreetseteks tegudeks saaks. Igal juhul vajab Eesti riigiaparaat värsket hingamist ja uusi edulugusid.

Koalitsioonilepe markeerib ka välistööjõu ja oskustööliste värbamise lihtsustamist, mis pikaajalist tööjõupõuda leevendaks. Kuna Eesti tööturu väiksus ja töötajate puudus, kiiresti kasvanud palgad ning arenenud maailma ühed karmimad piirangud välistalentide palkamisele kahjustavad juba mõnda aega majandusruumi konkurentsivõimet, on ka selles küsimuses on vaja pikka plaani. Siis saavad meie ettevõtted areneda ja kasvada, mis meelitab ka välisinvestoreid siia panustama ja uusi töökohti looma. Need investeeringud on aga väikeses majanduses eluliselt tähtsad.

Lisaks ootavad tööandjad tööõiguses suuremat vabadust, eelistades Euroopa ülereguleerimise asemel paindlikumaid seadusandlikke raamistikke, mis toetaksid nii majanduskasvu kui ka töötajate heaolu. Praegused rangemad puhkeaja regulatsioonid võivad kahjustada Eesti konkurentsivõimet Euroopa tööturul, muutes riigi vähem atraktiivseks tööandjate ja töötajate jaoks.

Arvamuslugu ilmus ajalehes Postimees.