Arto Aas: valitsus müüb kinnisideed maksudest ja regulatsioonidest kui jõukuse allikat

Eesti majandus on langenud viis kvartalit järjest ja kuulub selle näitajaga Euroopa kehvemate hulka. Kahanevad investeeringud, eksport ja konkurentsivõime peaks talveunest äratama ka riigijuhid, kes siiani ei mõista olukorra tõsidust, kirjutab Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ajaleht Eesti Päevaleht arvamusveergudel.

Ettevõtjad on uuelt valitsuselt oodanud pikisilmi plaani, et luua Eestis regiooni kõige konkurentsivõimelisem ettevõtluskeskkond, mille tugevus on kõrge lisandväärtus ja innovatsioon. Siis luuakse siia ka kõrgepalgalisi töökohti ja saavad kasvada ka eelarvetulud, sest lõviosa Eesti riigieelarve maksulaekumistest on seotud palkadega. Riigi jõukus luuakse endiselt ettevõtluses. Riik on seadnud väga õige eesmärgi, et ettevõtluses oleks rohkem lisandväärtust ja teadus-arendust. Aga kus on konkreetsed maksustiimulid või tööriistad selle eesmärgi saavutamiseks? Niisama unistamisest ei piisa, tegusid on vaja.

Maksud kui uue jõukuse ja kasvu allikas?

Eksportivas tööstustes ehk majanduse selgroos paljud tunnevad, et kliente napib ja mahud langevad. Kiire kulude kasv on viinud siinsed ettevõtted hinnakonkurentsist ja oleme Soome või Rootsi turul juba liiga kallid. Osad toormed küll odavnevad ja inflatsioon taltub, kuid analüütikute hinnangul moodustab järgmise aasta hinnakasvust kuni poole maksutõusud. Kohati jääb mulje, et uute maksude ja regulatsioonide kehtestamine on teatud poliitikute kinnisidee, mida müüakse kui uue jõukuse ja kasvu allikat. Miski ei saa tõest kaugemal olla.

Tööandjate ootus on, et kõik olulised eelarve- ja majanduspoliitilised küsimused tuleb analüüsida läbi pikaajalise vaate, kuidas see mõjutab Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Mida teha, et ettevõtted julgeksid teha taas suuri investeeringuid ning miks saad lugeda täismahus artiklist ajalehest Eesti Päevaleht!