Arto Aas: kõrgeid energiahindu saab ohjata läbi energiasäästu ja uute tootmisvõimsuste turuletoomise

Loomulikult on hüppeliselt kasvanud elektri hinnad tohutu peavalu paljudele ettevõtjatele ja eraisikutele. On selge, et selline hinnatase ei saa pikalt olla vastuvõetav. Kõrgemad energiakulud tõstavad ka teiste teenuste ja toodete hindu, nii et inflatsiooni kiirenemisest pole lähiajal ilmselt pääsu. Lühiajaliste abimeetmetena on riigipoolsed toetused, subsiidiumid ja maksulangetused igati mõistlikud ning vajalikud. Samuti tuleks kiirelt üle vaadata, kas Euroopa Liidu CO2 kvoodikaubanduse süsteem ikka toimib eesmärgipäraselt või on kvootidega spekuleerimine üks hinnaralli põhjuseid.

Pikaajaliselt aitab aga ainult energiasääst ja uute tootmisvõimsuste turule toomine, kus riik peaks senisest rohkem pingutama ja soodsa keskkonna looma. See on koht, kus liigne ükskõiksus ja tõrksus uute investeeringute vastu praegu kõikidele tarbijatele kätte maksab. See on ka koht, kus kõik Eesti poliitilised jõud nii kohalikul kui riiklikul tasandil peavad kriitiliselt peeglisse vaatama. Oleme varasemalt soovitanud taastuvenergiatasude vähendamiseks taastuvenergiatoetusi rahastada riigieelarvesse laekuvast kvooditulust, sest energiamahukate tootjate jaoks olid hinnad kõrged juba enne kriisi.

Kindlasti pole aga lahendus tagasipöördumine riiklikult reguleeritud elektri hinna juurde, mis vähendab konkurentsi, peletab uusi investoreid ja toob veel suuremad probleemid tulevikus. Täiesti vastutustundetud on üleskutsed jätta elektriarved maksmata. Sellise populismiga kaasaminek toob tarbijale kaela viivised ja probleemide süvenemise. Pealegi ei maksta elektriarveid riigile, vaid elektrimüüjatele. Kas jätame siis kaevuritele ja elektrikutele palgad maksmata? Kes sellises õhustikus julgeks üldse Eestisse ühtegi uut elektrijaama rajada?

Foto: Tööandjate Keskliidu erakogu

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields

Loe varasemaid uudiskirju