Arto Aas: kas jätkame vaikset hääbumist või äratame ettevõtliku vaimu ellu?

Euroopas on lisaks julgeolekule löögi all teinegi demokraatia, vabaduse ja heaolu sillapea ehk majanduse konkurentsivõime, rõhutab Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ERRis avaldatud arvamusloos. Kas Euroopa jätkab vaikset hääbumist või võtame majanduse arendamise fookusesse?

2000. aastal võeti vastu Euroopa Liidu Lissaboni strateegia, mille eesmärk oli muuta Euroopa Liit maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks aastaks 2010. Reaalsus on olnud paraku midagi muud. Euroopa tööandjaid ühendav BusinessEurope toob välja, et Euroopa mahajäämus Ameerikast aina süveneb ja konkurendid Aasiast astuvad üha enam kandadele. Jääme neile alla majanduskasvus, uute investeeringute meelitamisel, tootlikkusesse kasvus ja innovatsioonis. Euroopa riikide ettevõtteid kahjustavad ka süvenev vajalike oskustega töötajate puudus, energia kallis hind ja üha paisuv bürokraatia.

Majanduse arendamiseta marginaliseerume

Kuna ühiskonna jõukus ja võime arengusse panustada luuakse ettevõtluses, siis neid probleeme lahendamata jääme ilma hädavajalikest investeeringutest, töökohtadest ja maksutulust ning koos majanduse tardumisega hääbub Euroopa Liidu mõjuvõim maailmas. Hiljutisel Hiina visiidil öeldi see ettevõtjatele otse välja – Euroopa on tore koht, kus käia muuseumides ja ostlemas, aga suurt äri ja maailmapoliitikat tehakse ikkagi USAga.

Iseenesest midagi paremuse poole liikuma ei hakka. Muutust on vaja nii mõtteviisis kui otsustes ja tegudes ning selleks pakuvad võimaluse juunis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. Peame saatma sinna esindajad, kes tähtsustavad majanduse arengut ja seisavad selle fookusesse tõstmise eest ka Euroopas. Kui seda ei juhtu, jätkub vaikne hääbumine ja vaesumine, sest ülejäänud maailm tegutseb ja sõidab eest ära.

Bürokraatia vohamine tuleb lõpetada

Ühes valdkonnas on Euroopa siiski liider – plahvatuslikult kasvavas bürokraatias. Prantsuse tööandjad lõid kokku, et aastatel 2017-2022 võttis Euroopa seadusandja vastu 850 uut ettevõtjatele suunatud kohustust, kokku 5 422 lehekülge. See teeb keskmiselt 12 uut kohustust ja 75 lehekülge õigusakte kuus. Kõik see lämmatab ja pärsib ettevõtlust ning kulutab tööaega ja raha, kuid väärtust juurde ei loo.

Euroopa Komisjoni lubadus vähendada aruandlust veerandi võrra on küll positiivne suund, kuid sellest jääb väheks ja peaks olema ambitsioonikam. Lisaks peab ettevõtetele suunatud piirangute, nõudmiste ja reeglite juures alati küsida, kuidas aitab see kaasa majanduse konkurentsivõime ja ekspordi kasvule.

Heaolu kasvu kiirendab innovatsioon

Konkurentsivõime kasvatamiseks möödapääsmatu tee on investeerimine nutikasse majandusse ja innovatsiooni, aga sedagi teeb Euroopa Liit praegu USAst ja Hiinast vähem. Samuti eeldab innovatsioon tarka töörändepoliitikat talentide ligi meelitamiseks, kapitali kättesaadavust investeeringuteks, inimeste tehnoloogiaoskuste parandamist ja tugevaid koostööprojekte teadusasutustega. Oleme Euroopas palju kulutanud heaolu pakkumisele, aga ometi on USA tehnoloogiaettevõtted ja ülikoolid globaalsete talentide ligimeelitamisel meist oluliselt atraktiivsemad.

Vajame sellist ettevõtluskeskkonda, kus kasvuettevõtted tahaksid ja saaksid küpseteks firmadeks kasvada ning kõrge lisandväärtusega uus tööstus ei koliks teistesse regioonidesse.

Targalt juhitud rohepööre loob, mitte ei hävita

See sama oht on õhus ka rohepöörde ellu viimisel. Keskkonnahoid ja kestlikud ärimudelid on õige suund, kuid ühtegi muutust ei saa teha, kui selleks puudub vajalik investeerimis- ja õiguskindlus, sobilik tehnoloogia või õigete oskustega inimesed. Ettevõtete osaluseta sisulist rohepööret teha pole võimalik. Vastasel juhul osutub rohepööre Euroopa ettevõtete konkurentsivõime hävitamiseks ja tootmine kolib regioonidesse, kus keskkonnast ei hoolita üldse.

Seetõttu peab Euroopa fookus minema eelkõige turutõrgete eemaldamisele uute tehnoloogiate rakendamisel, mis soodustaks madala süsinikuheitega ning ringmajanduslike toodete ja teenuste kasutamist. Samuti tuleb tõsta lõpptarbijate teadlikkust ja muutust tasakaalukalt juhtida.

Kaitsetööstuse arendamisest võidab julgeolek ja majandus

Uusi võimalusi annab ka kaitsetööstuse valdkond, mille arendamisele keskendudes saab Euroopa lüüa mitu kärbest ühe hoobiga – lisaks turvalisusele pakub see uusi võimalusi tööstusele, mis omakorda meelitab investeeringuid Euroopasse, toob siia uusi töökohti ja tehnoloogiat. Kui rahuaeg uinutas ja suurendas sõltuvust teistest riikidest, siis sõda Ukrainas peab tõstma Euroopa riikide investeeringuid enda ja euroopaliku väärtusruumi kaitsmiseks.

Artikkel ilmus ERRi arvamusveergudel.