Analüüs: üle poole osalise töövõimega inimestest töötab

• Osalise töövõimega inimeste töötamine kasvas ca 5% kiiremini kui samast soost, vanuses ja elukohaga inimestel keskmiselt. 
• Üle poole sihtrühmast (52%) pooldab, et osalise töövõimega inimeselt oodatakse töötamist, õppimist või töö otsimist. 2017.a pooldas seda vaid kolmandik sihtrühmast. 
• Vähenenud töövõimega inimeste sissetulekud ja hinnang enda toimetulekule paranesid. 
• Töövõimereformi eesmärgid saavutati.

„Töövõimereformi keskne idee oli vähenenud töövõimega inimeste kaasamine tööturule, et ühelt poolt parandada inimeste elukvaliteeti ja teisalt suurendada tööjõupakkumist Eestis. Õnnestumine eeldas nii vähenenud töövõimega inimeste endi, tööandjate kui ka laiemalt ühiskonna hoiakute muutust ja praeguseks on näha, et see on ka vilja kandnud,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. 

Vähenenud töövõimega inimeste potentsiaali töötajatena hindavad ka tööandjad. „Üha süveneva tööjõupuuduse keskkonnas on tööhõive suurendamine meie majanduse võtmeküsimus. Vähenenud töövõimega inimeste kaasamine tööellu loob tööandjale rohkem võimalusi, rikastab tööturgu ja tõstab Eesti inimeste elatustaset. Tööandjate jaoks on see prioriteetne teema, millega tuleb järjepidevalt tegeleda,“ ütles Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Minister Riisalo sõnul on järgmise sammuna kavandamisel erinevad tegevused pikaajalisel haiguslehel olevate inimeste püsiva töövõimekao ennetamiseks, sh haiguslehel olles kohandatud töötamise võimaldamine. Samuti on kavas parema abi tagamiseks vähenenud töövõimega inimestele jätkata sotsiaal,- töö- ja tervisevaldkondade vahel teenuste integreerimisega, et inimesed ei peaks vajaliku abi saamiseks orienteerima paljude erinevate süsteemide ning reeglite vahel. Töövõimereformi peamine idee oli keskenduda töövõimetuse asemel olemasoleva töövõime hindamisele ja kasutamisele, samuti loodi vähenenud töövõimega inimestele mitmeid suunatud tööturumeetmeid. Peamine eesmärk oli aidata vähenenud töövõimega inimesi senisest enam tööturule ja tagada vähenenud töövõimega inimeste toetamise süsteemi rahaline jätkusuutlikkus. Töötamist toetava keskkonna arendamiseks on jätkuvalt vaja tegeleda ka ühiskonnas vähenenud töövõimega inimeste suhtes levinud hoiakute kujundamisega, leitakse analüüsi raportis.

• Töövõimereformi järelhindamise viisid läbi Turu-Uuringute AS, Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar, Mõttekoda Praxis ja Rakedusliku Antropoloogia Keskus.
• Tutvu uuringu raportiga siin: https://www.sm.ee/uudised-ja-pressiinfo/andmed/uuringud-ja-analuusid#tvaldkonna-uuringud-ja-analsid 
• Töövõime hindamise ja töövõimetoetustega seonduva statistikaga saab tutvuda Eesti Töötukassa kodulehel.
• Eesti Tööandjate Keskliidu elluviidud kommunikatsioonitegevustega töövõimereformi toetuseks aastatel 2019-2021 ning 2021. aastal Turu-Uuringute läbiviidud tööandjate hoiakute uuringuga saab tutvuda Tööandjate Keskliidu kodulehel.

Foto: AS Svarmil