Ambitsioon meelitab kohale väärtuse kasvatajad
Eesti majanduse suurim kasutamata võimalus on teadussaavutuste vähene rakendamine äris ning teadus-arendustegevustesse panustamine, leiavad mitmed majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2025” esinejad. Ambitsioonikad ja tugevad ettevõtted meelitavad talente, kel on võimet luua veelgi suuremat väärtust.
“Eesti on oma arengutasemelt jõudnud nii kaugele, et madalal rippuvad viljad on nopitud,” kommenteeris majanduse konkurentsivõime kasvatamise võimalusi Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Tema sõnul on üks majanduse arengu pidur juhtide tagasihoidlik võimekus innovatsiooni edendada ning kõrgtasemel digitehnoloogiate vähene kasutamine. “Samal ajal jääb ettevõtete koostöö teadusasutustega väheseks, haridustee paljudel poolikuks ning lõhe töötajate oskuste ja tegeliku töö vahel on suur,“ selgitas ta.
Teaduste Akadeemia president Mart Saarma hinnangul on Eesti majandus raskustes, sest siin ei ole tekkinud piisavalt edukaid kõrgtehnoloogilisi firmasid, mis suudaksid oma innovaatiliste toodetega ja kasumlikkusega meie majandust elavdada ja toetada. Seetõttu suunaks ta kogu energia ja investeeringud selliste, teaduspõhiste ettevõtete loomiseks ja arendamiseks.
Ekspert: rohkem riskijulgust, ennekõike avalikus sektoris
Innovatsiooniekspert ja Nordic Science Investments partner Mart Maasik leidis, et Eesti väiksuse tõttu on suurema mõju ja väärtuse saavutamiseks hädavajalik tugevam kogemus rahvusvaheliste ettevõtete arendamisel. Samuti unikaalsete teadmiste, näiteks intellektuaalomandi kasvatamise ning küpsevate tehnoloogiate testimise ja rakendamise oskused. “See aitaks Eestil kasvatada oma konkurentsieelist ja tõsta igapäevase juhtimise kvaliteeti,” selgitas ta. “Ambitsioonikad ja tugevad ettevõtted meelitavad ligi rahvusvahelisi talente, kel on võimet luua veelgi suuremat väärtust.”
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute programmi juht Mart Toots näeb samuti võimalusi riskijulguse kasvatamises. “Püüaks muuta riskijulgust, eelkõige avalikus sektoris, nii, et suudaksime Eestis kohapeal arendada, testida ja kasutusele võtta kõige uuemaid tehnoloogiaid,” selgitas ta. Avaliku sektori ülesanne on selles toeks olla ja võimalusi luua. “Miks näiteks ei võiks meil Selveris olla uuendtoidu sektsioon või Ülemiste linnaku ja kesklinna/Nõmme/Mustamäe vahel liikuda Auvetechi bussid.” Innovatsioonivõimalusi on tema hinnangul ka tervishoius, kuid see eeldab terviseandmete paremat kasutust.
Bürokraatia hoiab kasvul pidurit peal
Kuigi ettevõtete investeeringud teadus-arendustegevustesse kasvavad, ei kerki intellektuaalomandi hulk. “Konkurentsieelist tasub alati kaitsta kas patendi või mõne muu võimalusega. Et saavutatud konkurentsieelis säiliks ning laieneks sihtturgude hulk. Miks mitte ise toota ja müüa lähiregioonis ning litsentseerida tehnoloogiat Hispaanias või USAs?”
Patendi või muu intellektuaalomandi omamine tõstab Tootsi sõnul ettevõtte väärtust või vähemalt tõsiseltvõetavust. Sama kehtib ülikoolides või teistes teadusasutustes tehtava arendustöö puhul. “On kahetsusväärne, kui avaliku raha toel tehtud arendust ei kaitsta, vaid tehakse publikatsiooni kaudu või muul moel tervele maailmale kättesaadavaks,” kommenteeris ta. “Selliselt teadus Eesti majandust ei mõjuta.”
Lisaks on oluline majandusruum. „Vähendaksin bürokraatiat väikefirmadele,“ vastab aasta innovaator 2024, kaitsetööstusettevõtte DefSecIntel Solutions asutaja ja juht Jaanus Tamm küsimusele, mida muudaks tema üleöö Eesti majanduse silmapaistvaks arenguks. Kõikide nõuete põhjendatavust tuleks tema sõnul hinnata ning andmeid küsida riigi poolt ühel korral. „Suure tööstuse toomiseks on vaja oluliselt kiirendada keskkonnauuringute tempot või vähendada paberimajandust kordades.“
„Tuulelohe lend 2025: kuidas saavutame edu muutunud maailmas?“
Täpsemalt saab Eesti tipptegijate mõtteid ja plaane muutunud maailmas edu saavutamisest kuulata 5. märtsil majanduskonverentsil “Tuulelohe lend”, mille kaaskorraldaja on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS).
Innovatsioonile ja teadus-arendustegevusele on eraldi pühendatud arutelu “Innovatsioon ja ambitsioon ehk kuidas murda Eestist maailma. Suurelt.” Seal arutlevad Ettevõtluse- ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute programmi juht Mart Toots, Teaduste Akadeemia president Mart Saarma, innovatsiooniekspert ja Nordic Science Investments partner Mart Maasikja aasta innovaator, DefSecIntel Solutions asutaja ja juht Jaanus Tamm.
Konverentsil astuvad lavale veel Alar Karis, Kai Realo, Sebastian Heinzel, Jüri Käo, Priit Alamäe, Ain Hanschmidt, Fredrik Persson, Madis Toomsalu, Ave Schank-Lukas ja paljud teised majanduselu mõjutajad.
Tutvu programmiga ja taga omale koht konverentsil: www.tuulelohe.ee.