Allkirjastati hea tahte kokkulepe sooduspensionite reformimiseks
Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit ja sotsiaalministeerium allkirjastasid 2. mail hea tahte kokkuleppe sooduspensionite reformimiseks.
Ühiselt lepiti kokku soodustingimustel vanaduspensioniteks ja väljateenitud aastate pensioniteks vajamineva staaži kogumise lõpetamine 2031., 2037. ja 2050. aastaks.
“Sooduspensionite reform on Tööandjate Keskliidu hinnangul hädavajalik. Tänases tööturu olukorras ei ole mõistlik töötahtelisi ja tublisid inimesi varakult pensionile saata, vaid töötada selle nimel, et nad saaksid võimalikult kaua tööturul osaleda ja ühiskonnas aktiivsed olla. Paremini suunatud hüvitistest ja tööjõu mobiilsust suurendavatest meetmetest oleme palju sotsiaalpartneritega rääkinud ning loodame, et nüüd sündinud kokkulepe on reaalne samm edasi,” ütles Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on tegemist olulise edasiminekuga pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks, arvestades nii vananeva rahvastiku, muutuva tööturu kui inimeste tervisele ohutu töökeskkonna tagamise väljakutsetega. „Tänase kokkuleppega oleme astunud edasi suure sammu selleks, et tulevikus oleks võimalik tagada töötajatele nende panusest lähtuvaid ja väärikat äraelamist lubavaid pensione.“
Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on oluline, et sooduspensionite reformimiseks sotsiaalpartneritega sõlmitud kokkulepe on saavutatud kõigi osapoolte huvidega arvestades ning tervise tõttu hõivest välja langemise ennetamiseks võetakse kasutusele uus töövõimetuse ennetamise süsteem. „Peame ennetama inimeste tööhõivest välja langemist ka pikaajalise haiguselehe ajal. Seetõttu on mõistlik võimaldada inimestel jätkata töötamist nende terviseseisundiga kohandatud tingimustes ning saada sel ajal palgavahe hüvitist ja töötamist toetavaid teenuseid.“
Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul võidavad uuest regulatsioonist nii need inimesed, kes on sooduspensionit saanud, kui ka kõik teised. “Ametiühingute jaoks on värskes hea tahte kokkuleppes olulisimateks asjadeks karjäärivahetusprogramm ja tööst põhjustatud haiguste tuvastamine,” rääkis Peterson.
Kokkuleppe kohaselt töötavad sotsiaalpartnerid 2022. aastal koostöös välja karjäärivahetust toetava tööturumeetmete paketi, et toetada sooduspensionite reformist mõjutatud inimeste tööalaseid üleminekuid kuni viieaastase perioodi jooksul. Lisaks räägitakse läbi ja lepitakse 2022. aasta lõpuks kokku tööst põhjustatud haiguste (sh kutsehaiguste) kiire hüvitamise süsteemi põhimõtetes. Uut tööst põhjustatud haigestumise hüvitamise toetust rakendatakse täies mahus hiljemalt soodustingimustel vanaduspensionite staaži kogumise lõpukuupäevast.
Tervise tõttu tööhõivest väljalangemise ennetamiseks töötatakse koostöös sotsiaalpartneritega välja ja rakendatakse alates 1. aprillist 2024 uut töövõimetuse ennetamise süsteemi, mille hulgas kaalutakse tervisekahjustusega töötajale pikaajalise haiguslehe ajal võimaluse andmist terviseseisundiga kohandatud tingimustes jätkata töötamist, saada sel ajal palgavahe hüvitist ja töötamist toetavaid teenuseid.
Otseselt põlevkivitööstusega seotud erialadel (põlevkivi kaevandamine, põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia) pikendatakse sooduspensioniks vajamineva staaži kogumise aega rohepöördest tulenevalt 31. detsembrini 2049.
Samuti esitatakse Vabariigi Valitsusele selle aasta novembris pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs, milles tehakse süsteemi jätkusuutlikkuse suurendamiseks ettepanekud tööandjapensioni kogumise soodustamiseks ja varasema kasutamise lihtsustamiseks, töösuhete paindlikumaks muutmiseks ja töörände piirangute vähendamiseks. Lisaks soovitakse muuta töötuna arvel olijate aktiivsuskontrolli sisulisemaks, mistõttu on kavas 2022. aasta lõpuks leppida kokku aktiivsusnõuete muudatustes.
Hea tahte kokkuleppe toel on kavas valmistada ette soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelmisel aastal oli soodustingimustel vanaduspensionide saajaid Eestis 29 000 ja nendele makstava varasema pensioni täiendav kulu, so kulu üldise pensionieani, oli 33 miljonit eurot aastas. Väljateenitud aastate pensionite saajaid oli 2 400 ja nendele makstava varase pensioni täiendav kulu oli 10,2 miljonit eurot aastas.
Peale Eesti on eelmise sajandi keskpaigast pärinev riiklik sooduspensionite süsteem veel reformimata vaid Horvaatias. Esimesed sammud sooduspensionite süsteemist loobumiseks tehti 2003. aastal, mil X Riigikogu koosseisu liikmed ei saanud enam koguda sooduspensioniks vajaminevat staaži.
Lisainfo:
- Hea tahte kokkulepe sooduspensionite reformimiseks
- Seaduseelnõu pressiteade: Sotsiaalministeerium soovib viia lõpule sooduspensionite reformi
- VTK pressiteade: Riisalo: vähendame pensionite ebavõrdsust ning soodustame inimeste püsimist tööturul aktiivsena
- Riisalo: õiglane pensionisüsteem võimaldab tõsta kõigi pensionäride pensione
Fotod: Auris Aleksandrov, Sotsiaalministeerium