Ain Käpp: töölepingu seaduse muudatused toovad kindlust juurde

Tööõiguse paindlikumaks muutmine ja välistöötajate värbamise kaasajastamine on hädavajalikud sammud, sest aitavad tööturule uusi inimesi kaasata, selgitab Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht ja volikogu liige Ain Käpp ERR arvamusveergudel. Lisaks suurendab paindlikum seadus osalise ajaga töötaja õiguseid.

Demograafiliste trendide tõttu jääb igal aastal tööturult puudu ca 6000 inimest. See tähendab, et üha vähem inimesi peab üleval pidama üha rohkemaid – tasuma oma palga või ettevõtlustulult kogutavatest maksudest pensioneid, palka arstidele, õpetajatele, riiki kaitsevatele inimestele jne. See ei ole üksnes Eesti mure, sest suur osa arenenud maailmast heitleb vananeva ühiskonna ja tööealise elanikkonna vähenemisega. See probleem ei lahene iseenesest, ei tule seda ka keegi meile appi lahendama.

Kuna heaolu kasv, võime end kaitsta ja vajalikesse avalikesse teenustesse panustada sõltub ettevõtluses loodud töökohtadest ja neilt tasutud maksutulust, on hädavajalik iga tööturule inimesi juurde toov samm ja otsus. Just seda valitsuse plaanitud tööõiguse paindlikumaks muutmine ja välistöötajate värbamise kaasajastamine teha aitavad. Kahjuks levib mõlema kohta nii müüte kui valearusaamu.

Näiteks segatakse Eestis tihti avalikes aruteludes kokku immigratsioon ja tööränne. Tööandjad peavad välistöötajate värbamise all silmas kontrollitud ja ajutist töörännet, mitte valimatult siia inimeste toomist või neile kodakondsuse ja valimisõiguse jagamist. Tööloa või -lepingu lõppedes inimene lahkub.

Rahvusvaheliselt edukad on rahvusvahelised

Meie välistöötajate värbamise reeglid on piirarvu ja palganõude tõttu olnud niigi arenenud maailma ühed karmimad ja seetõttu majanduse konkurentsivõimet piiranud. Näiteks sisserände piirarv (0,1 protsenti rahvastikust ehk ca 1300 inimest aastas) pandi paika 1990. aastatel ja oli toona mõistetav, kuid tänaseks oma aja ära elanud ehk valitsuse poolt selle kaks-kolm korda suurendamine seetõttu vajalik ajaga kaasas käimine.

Selle muudatuse tegemisega ühiskonna hirmutamine on põhjendamatu ja vastutustundetu käitumine. See ettevõtteile oluline leevendus on Eesti tööturu suurust ehk ligikaudu 700 000 inimest arvestades siiski piisk. Meie tööturg ja ühiskond saavad selle vastu võtmisega hästi hakkama.

Veel enam, oleme viimastel aastatel vastu võtnud ja siinsetesse ettevõtetesse kaasanud ligi 40 000 Ukraina sõjapõgenikku, kes on abiks paljudes valdkondades nagu põllumajandus, ehitus, teenindus ja tööstus. Lisaks neile töötab Eestis veel kümneid tuhandeid inimesi välismaalt, kes aitavad riigi rahakoti maksudega täitmise kõrval ettevõtetel areneda ja ka rahvusvaheliselt edu saavutada. Maailmas läbi löönud ettevõtete kogemus ütleb üheselt – kui tahame olla rahvusvaheliselt edukad, peame olema rahvusvahelised.

Kriisis on töötajaid hoitud

Töötajate puuduse tõttu on tööturg kaldu töövõtja poole. Seetõttu on ettevõtjad majanduslangusest ja mahtude vähenemisest hoolimata inimesi palgal hoidnud. Näiteks on Eesti Panga andmetel kahanenud tööstustoodangu maht peaaegu viiendiku võrra, kuid töötajate arv samal ajal vaid 6%. Eelmiste kriiside valus õppetund on meeles – häid inimesi minna lastes on neid väga keeruline hiljem tagasi värvata. Samal põhjusel on palgad pikalt kestnud majanduslangusele vaatamata kasvanud, tehes seda konkurentsivõime ja tootlikkuse arvelt.

Tööandjad pingutavad heade inimeste leidmiseks ja hoidmiseks ka töökorralduses. Tööturul tegutseb praegu korraga mitu põlvkonda inimesi vanavanematest lastelasteni, kel on kõigil omad ootused töötamisele ja karjäärile. Tahetakse teha vähem ja lühikesi otsi, projektipõhiselt ja mitme ettevõtte-organisatsiooni heaks, osalise koormusega või siis ongi ettevõttel rakendust pakkuda lühiajaliselt.

Kindlust ja õigust tuleb juurde

Seni ei ole töölepingu seadus neid erisoove ja -tingimusi paindlikult lahendada võimaldanud ning seetõttu on kasutatud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtu- või käsunduslepingud. Need jätavad aga inimese ilma mitmetest hüvedest, nagu näiteks töö- ja puhkeaja piirangutest, õigusest põhipuhkusele, miinimumpalgast või tagatistest lepingu lõpetamisel. Seetõttu kasvatavad muudatused osalise tööajaga inimese õiguseid.

Samuti aitab paindlikum regulatsioon kaasata neid, kes ei saa või ei taha täisajaga töötada, näiteks lähedase hooldamise, õppimise, teisel kohal töötamise või vähenenud töövõime tõttu. Muutus ei sunni midagi peale, kuid annab võimaluse paindlikumaks toimetamiseks nendele, kes seda soovivad ja vajavad.

Lisaks on leping kahepoolne ja selle sõlmimiseks peavad nii töövõtja kui tööandja olema kõikides tingimustes ühel nõul või lepet ei sünni. Nii on ka alusetu hirm, et koormus või palk võivad ettearvamatuks muutuda.

Muutused ei jää viimaseks

Õiguse ajaga kaasa käimine on paratamatu ja riik on selles suunas mitu sammu juba astunud – näiteks jagati vastutus tööandja ja töötaja vahel kaugtöö korral või võeti kasutusele mõiste iseseisva otsustuspädevusega töötaja, kes vastutab oma tööaja korralduse eest ise.

Seetõttu võib ennustada, et seekordsed muudatused ei jää viimaseks. Paljud, eriti noored, soovivad teha tööampse nii põhi- kui lisatööna ning mitte siduda ennast pikaajaliselt üksnes ühe organisatsiooniga. Selleks peaks lihtsustama tähtajaliste töölepingute sõlmimise korda, sest ka tööampsude tegemiseks kasutatakse valdavalt võlaõiguslikke lepinguid.

Artikkel ilmus ERR arvamusveergudel.