Ain Käpp: saabuv majanduskasv lükkab tööandjaid järgmisesse kriisi

Majanduse elavnedes muutub vajalike oskustega töötajate puudus taas tööandjatele teravaks mureks, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp ERRi arvamusveergudel. Nõudlus võib kasvada ja uued ärivõimalused avaneda, kuid neid ei õnnestu ära kasutada, sest selleks pole töötajaid.

„Kui müük läheb käima, siis me ei ole valmis nõudlust rahuldama,“ ohkas enda ettevõtte kogemusest rääkides üks Tööandjate keskliidu liige, tööstusettevõtte omanik. See firma on enda valdkonnas eeskuju, sest panustab aega hariduses kaasa rääkimisse ja järelkasvu oskuste parandamiseks, samuti on automatiseerinud ja digitaliseerinud tööprotsesse. Kuid tehnoloogia kasutamisel tuleb ikkagi piir ette ja on päris inimest tema oskustega appi vaja. Kasvõi robotit juhtima.

Vindunud majanduslangus lasi selle probleemi üldsusel ära unustada, kuid tööandjad maksid selle eest konkurentsivõime arvelt. Majanduslangusest-seisakust hoolimata välditi inimeste ära laskmist ja palgad jätkasid kiiret kasvu. Odavam oli töötajaid hoida, kui neid hiljem tikutulega taga otsides värvata püüda. See on töötajate puuduse hind.

Lihtsamaks see ettevõtteile muidugi ei muutu – Eesti tööturg on väike, elanikkond vananeb, sündivus on langenud ajaloo madalailmale tasemel ja demograafia trende kiiresti ei väära. Nii et hädasti on vaja lahendusi inimeste tööturule juurde toomiseks.

Kutsekoda OSKA on selle kokku võtnud nii, et riik saab leevendada tööjõupuudust näiteks hariduspoliitika läbi, töötajate oskuste ja kvalifikatsioonitaseme tõstmisega ning töötuse osakaalu vähendamise ja madalama tööhõivega sihtrühmade senisest ulatuslikuma kaasamise ning välismaalt värbamise lihtsustamisega. Ettevõtjad aga saavad protsesse automatiseerida ja digitaliseerida ning töökorraldust optimeerida, mida innovaatilisemad ja suuremat lisandväärtust püüdvad ettevõtjad teevadki.

Töötajaid leiab juurde Eestist ja piiri tagant

Kaks leevendust ja tööandjate oodatud sammu on riik lahenduseks pakkumas. Näiteks töölepingu seaduse muudatused tööaja paindlikumaks kokku leppimiseks aitavad tööturule kaasata osaajaga töötada soovivaid kohalikke inimesi. Välismaalaste seaduses ette nähtud erisus aga annab võimaluse tööjõupuudusega tegevusaladele piiri tagant oskustöötajaid värbamiseks.

Viimase muudatuse järgi saaks värvata kolmandatest riikidest kuni 1300 või majanduskasvu ajal kuni 2600 täiendavat töötajat ning seda hoolikalt valitud sektoritele. Need eksportivad ja kõrge lisandväärtusega tööjõupuuduses valdkonnad selguvad kutsekoja OSKA andmete põhjal, mille töös osalevad lisaks teadlastele ka riik ning tööturu osapooled tööandjate ja ametiühingutena. Ehk osapooltel on sama info tööturu olukorra kohta ja otsused tehakse andmepõhiselt. See tagab, et välistöötajate teadmised ja oskused täiendavad, mitte ei hakka asendama kohalike töötajate omi.

Odavtööjõu hirmud on alusetud

See aitab ümber lükata ka hirme ja väiteid, nagu avaks muudatus Eesti nüüd odava tööjõu sissevoolule. Tegelikult mitte. Tööandjal lasub kohustus maksta vähemalt 0,8kordset Eesti keskmist palka, mis oli 2024. aasta andmetel umbes 1600 eurot. See vastab näiteks seadme- ja masinaoperaatorite ning teiste valdkondade oskustöötajate palgale. Samuti on see kolmandiku võrra suurem lihtööliste tasust.

Palganõue arvestab ka Eesti piirkondlikke eripärasid – riigi keskmist veavad üles Tallinn ja Harjumaa, mille keskmine ületab riigi keskmist 20% võrra. Maapiirkondade keskmine jääb aga riigi keskmisest 20% madalamaks.

Sarnaseid erisusi on kasutanud näiteks IKT-sektor, iduettevõtjad, investorid ja tippspetsialistid ning siia värvatud ekspordid on aidanud meie ettevõtteid kasvada ja tasunud makse riigieelarvesse õpetajatele, arstidele ja riiki kaitsevatele inimestele palga maksmiseks.

Eestil tasub end töökohana rohkem turundada

Erandite senine kogemus aga ütleb ühtlasi, et erisusest üksi jääb väheks. Eestiga sarnases olukorras on suur osa arenenud maailmast, mis konkureerib talentide meelitamisel. Seetõttu peame senisest rohkem rõhku panema ka Eesti kui väärtusliku töökoha sihtkohana turundamisele ja inimeste siia meelitamisele.

Muu hulgas tööturu murede tõttu on meie majanduse kasvuvõimalused Rahandusministeeriumi ennustusel edaspidi senisest oluliselt tagasihoidlikumad ehk löögi all on riigi maksutulud ja võimalus vajalikesse valdkondadesse investeerida. Need kaks kirjeldatud muudatust töötajate puuduse kriisi ära ei lahenda, kuid aitavad seda veidi leevendada ja on seetõttu hädavajalikud.

Artikkel ilmus ERRi arvamusveergudel.