Ain Käpp: aitab hirmutamisest, paindlikkus tuli töösuhetesse et jääda

Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad soovijatele tööaega senisest paindlikumalt kokku leppida. Pärast pikka arutamist ja menetlemist tulemuseni jõudnud muudatus on kümnendi parim uudis tööõiguse kaasajastamisel, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp ajalehe Postimees arvamusveergudel.

Mõned parteid ja ametiühingud on ühiskonda selle muudatuse suhtes aga alusetult ja vastutustundetult hirmutanud ning maalinud tööandjatest ja töösuhetest sellise pildi, mida mina tööandjate esindajana küll ära ei tunne. Paindlikkus tulevat töötajate arvelt. Selle asemel kuulevad juhid ja ettevõtjad üha enam töövestluselt soove töötada mitte kellast-kellani täisajaga, vaid paindlikult kas tervise, õpingute, hooldamiskohustuse või muul põhjusel. Tööandjad tahavad selles võimalusel vastu tulla ja selle nüüd seadusega võimaldamine ei võta midagi ära jätkuvalt kellast-kellani toimetajatelt.

Näiteks tööportaal CV-Keskus tõi hiljuti välja, et paindlikku tööd pakkuvate kuulutuste peale tuli enam kui kaks korda rohkem kandidaate. See näitab taas, et paindlikkus on tulnud, et jääda. Nii tööandjad, riik kui seadused peavad sellega arvestama ja kohanema. Samade muudatustega seisavad silmitsi teised riigid.

Kriis näitab, et inimesi väärtustatakse

Kuna Eestis on süvenev vajalike oskustega töötajate puudus, siis inimesed on igale organisatsioonile üha hinnalisim niiöelda vara. Töötaja vajab tööd ja tööandja töötajat, sest ühtegi head äriplaani ei saa ellu viia üksinda. Miks muidu on ettevõtted majanduslangusele vaatamata oma töötajaid tööl hoidnud ja palgad on ärimahtude langusele vaatamata jätkanud kiiret kasvu. Inimesi ja nende oskuseid ning panust väärtustatakse.

Tõsi, nii nagu ühiskonnas laiemalt, on ka ettevõtluses neid, kes reeglitest ja headest tavadest ei pea ning kuritarvitavad nii töötajate kui üldsuse usaldust. Lisaks esineb halba juhtimist, kuid seda ei ravi ühegi seaduse ja piirangu, vaid jalgadega hääletamisega, sest töösuhe on kahepoolne vabatahtlik kokkulepe. Samuti leidub selliseid töötajaid, kes tekitavad kahju kolleegidele, organisatsioonile ja ühiskonnale, kuid nad ei iseloomusta kõiki siinset 700 000 töötajat.

Muudatuste vastu sõdimine alavääristab töötajaid

Meil on rikkujate korrale kutsumiseks olemas ühiskondlikud võimalused alates ajakirjanduse avalikustamisest, tööinspektsiooni ja kohtuni välja. Kasutame neid. Samuti võimestab töötajaid teadlikkus enda õigustest ja võimalustest nende õiguste eest seista. Sellele tasub panustada.

Paratamatute muudatuste vastu seismisel töötajate tööandjate suhtes üles ässitamine on vastutustundetu, külvab ühiskonnas niigi levinud usaldamatust, aga alavääristab ka töötajaid, kes tööolukordades enda eest seismisega justkui hakkama ei saa.

Artikkel ilmus ajalehe Postimees arvamusveergudel.