Ain Hanschmidt: maksurahu pani majanduse taas kasvama
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juhi ja Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti kõne “Tuulelohe lend 2026” majanduskonverentsil, 4. märtsil 2026.
Lugupeetud EV president, ettevõtjad, head kolleegid
Tere päevast!
Tänan presidenti majanduskonverentsi avamise eest ja nõustun paljude tema seisukohtadega. Eelkõige sellega, et Eesti maksusüsteem on lihtne, läbipaistev ja ettevõtlust soodustav.
Ühtlasi tuletan meelde, mida president nädal tagasi aastapäevakõnes rõhutas: „Majanduse stabiilsuse alus on riigi valikute ettenägelikkus. Võtkem kuulda meie ettevõtjaid, kes toonitavad vajadust selguse ja püsivuse järele.“
Siin saalis on üsna hämar, aga niipalju kui ma näen, mulle tundub, et meie tuju on veidi parem ja optimistlikum kui aasta tagasi. Mäletate, siis rääkisime Tuulelohel, et suurt mitte midagi ette näha ei ole, planeerida ei saa, maksupalagan käib ja et julgeolekuga ei ole ka hästi.
Tänaseks tunneme me ennast Läänemere regioonis turvalisemalt, aga Iraani sõja tõttu on geopoliitiline ebakindlus ja turbulentsus suurenenud.
Vaadates tagasi eelmisse aastasse, siis möödunud aasta algas muret tekitavalt. Poliitiline otsustamatus ja rapsiv kommunikatsioon käivitasid maksupalagani. Majandus langes, inflatsioon kasvas ning välisinvesteeringud otsisid võimalust riigist lahkuda. Ja kui veel riigieelarve puudujäägi ja avaliku sektori rahapuudusega hirmutati, siis kukkus tarbijakindlus ja investeerimisjulgus aegade ühele madalamale tasemele.
Positiivne pööre toimus aasta teisel poolel. Valitsuses hakkas prevaleerima kaine mõistus.
Tänu valitsuse juurde bürokraatia vähendamiseks loodud majanduskasvu nõukojale käivitus hea dialoog valitsuse ja tööandjate vahel.
Maksupalagan lõpetati ning välja kuulutatud maksurahu mõjus majandusele koheselt – kolmandas ja neljandas kvartalis nägime taas üle pika aja majanduskasvu.
Mis sellest järeldada? Seda et majanduse arengule meeldib rahu ja vaikus – mida tasakaalukamalt on käitunud riik, seda paremini tunneb end ettevõtja ja kindlamalt tarbija. Kui saabub vaikus – s.t. maksurahu, hakkab majandus ka kasvama.
Aga riigi poolt vaadates võiks ju ikkagi küsida: kas uusi makse ja segadust oli üldse vaja, kui stabiilsus tõi majanduskasvu ja riigieelarve täitus olemasoleva maksukoormuse toel? Eelmisel aastal oli maksulaekumine 1,5 miljardit eurot suurem kui aasta varem.
Majandus pöördus küll kasvu, aga ärme lase end sellest ära petta. Meie struktuursed probleemid on endiselt alles, need on:
- Madal tootlikus ja SKP nõrk kasv
- Riigisektori osatähtsuse kasv majanduses ning riigi eelarve puudujäägi ja võlakoormuse kasv
- Tööealise elanikkonna vähenemine
Head kuulajad,
Mida oleks vaja teha? Millised võiks olla esimesed sammud? Nagu konverentsi pealkiri küsib – kuidas juhtida Eesti majandus kõrgliigasse? Pakun välja kolm suunda.
Esiteks – riigireform ja riigisektori rolli vähendamine
Eesti edu rajaneb Eesti inimeste ettevõtlikkusel, 90-ndatel läbiviidud erastamisel, eraomandi väärtustamisel, majandus- ja konkurentsivabadusel, mitte toetuste küsimisel. Mida aasta edasi, seda rohkem soovitakse äri teha aga riigieelarve arvelt, mitte turupõhiselt. See ei ole jätkusuutlik arengumudel ja tekitab ettevõtluses turumoonutusi.
Kui majandust veab pigem riigieelarve ja vähem eksport ning investeeringud, siis ei saa see mudel pikemas perspektiivis toimida – majanduskasvust kiirem riigieelarve paisumine ei kesta lõputult. Avaliku sektori töötajate arvu tuleb vähendada ja riigi toimimine muuta tõhusamaks. Ka KOV-de arv võiks väiksem olla.
90-ndate alguses müüs riik paari aastaga 300 ettevõtet. Viimaste kümnenditega on riik paisunud ja riigile kuuluvaid ettevõtteid on lisandunud või on nende roll muutunud. Täna on riigi ja KOV-de omandis üle 200 ettevõtte. Mitte mõned üksikud, vaid neist enamuse võiks erastada või börsile viia.
Erastamisagentuuri pole vast taas mõtet käima panna, ettevalmistuse ja müügiga saavad ministeeriumid ja investeerimispangad hakkama, aga riigile kuuluvate ettevõtete erastamise teise laine võiks paisu tagant välja lasta küll. Selle all ma mõtlen nii majandus-,sotsiaal-, tervishoiu ja haridusettevõtteid või organisatsioone. Sisuliselt kõiki valdkondi. Riigiettevõtete kiire privatiseerimine annaks majandusele uut hingamist.
Riigi osakaal majanduses peab vähenema, mitte kasvama. Kahjuks näeme täna vastupidist: Enefit Green riigistati, jäätmemajanduses püütakse munitsipaalomandiga turgu üle võtta. Me peame sellele selgelt vastu seisma.
Teiseks – tugev kapitaliturg ja välisinvesteeringud
Arenenud riigi tunnus on toimiv kapitaliturg. Täna kuulub Tallinna börs frontier-turgude hulka ning börsi kapitalisatsioon on vaid umbes 12% SKP-st. Arenenud riikides on see vähemalt 50%.
Kujutage ette, kui Wise ja Bolt tuleksid Tallinna börsile – ainuüksi see kasvataks kapitalisatsiooni ligi 20 miljardi euroni.
Riigi omandis olevad ettevõtted tuleb erastada – kas otse või börsi kaudu. See tooks Eestisse kapitali, välisinvesteeringuid ja uut kasvu. Võibolla siis ka Eesti pensionifondid hakkavad investeerima Tallinna börsile ja Eesti majandusse.
Kolmandaks – turupõhine majanduspoliitika ja majandust toetav rohepööre
Sel nädalal tulevad veebruari elektriarved. Mitte ainult eraisikutele vaid ka ettevõtetele. Mitte ainult Eestis vaid ka teistes riikides. Sõltub riigist, aga see mis numbrid on seal viimase rea peal kirjas, selle vahe võib erineda isegi kordades. Kahjuks, Eesti kahjuks.
Energia pole ainult majanduse konkurentsivõime teema, see on riigi konkurentsivõime, riigi julgeoleku ja iseseisvuse küsimus. Oleme viimase 15 aastaga ise oma otsustega pisendanud Eesti energiat eksportivast riigist energiat importivaks riigiks. Oleme muutnud end energiavaeseks.
Energianälga on kiirendanud nn rohemaksud, eeskätt ETS 1 ja ETS 2, mis ei ole sisuliselt midagi muud kui börsil kujunev maks.
Kuu aega tagasi vaatasin, et 90% kvoodikaubandusest on pankade käes. See tähendab finantsspekulandid kontrollivad kvoodi hindade liikumist, ülesse ja alla. See muudab ettevõtjate kulubaasi ettearvamatuks ja vähendab investeerimisvalmidust.
Minu seiskoht on lihtne – energiasektor peab toimima turu põhimõtetel, tagades samal ajal varustuskindluse ja konkurentsivõimelise hinna.
Järgmine katsumus Eesti konkurentsivõimele on juba teel – Euroopa Liidu looduse taastamise projekt. Praktikas tähendab see maaparanduskraavide kinni ajamist, maade uputamist ja loomade väljaajamist lautadest, kõrgtehnoloogiliste suurfarmide kaotamist. Kui energiapoliitika on viinud meid selleni, et me ise end valges ja soojas ei suuda enam hoida, siis pole välistatud, et mõne aja pärast juhtub see ka toiduga kui me enam ise end ära toita ei suuda. Toidujulgeolek on päris julgeoleku üks tähtsamaid osasid.
Eesti olulisemad loodusvarad on toit, puit ja maavarad, nendele toetub meie tänane ja homne majandus. Me ei pea kõike importima. Meil on omad looduslikud eeldused ja need tuleb tööle panna. Kui oskame siduda teaduse ja põllumajanduse, tehnoloogia ja toidu, oleme võitjad.
Head ettevõtjad,
Väljastpoolt vaadates oleme täna liikumas arenenud riigi staatusest ääremaastumise suunas, kuigi meie ambitsioon peaks olema vastupidine – kuuluda maailma arenenud ja konkurentsivõimeliste majanduste hulka.
Seepärast ütlen selgelt: Eesti majanduspoliitika peab olema sama julge, radikaalne ning pragmaatiline nagu 90-ndatel. Peenhäälestamine meid edasi ei vii.
Olen veendunud, et riigi rolli ja riigikapitalismi vähendamine, ettevõtete erastamine täielikult või börsi kaudu, kohaliku kapitalituru tugevdamine ja turupõhisus energia- ja tööstuse-, põllumajanduse-, laiemalt majanduspoliitikates, annab eeldused Eesti majanduse uueks kasvuks.
Räägime sellest põhjalikult tänasel konverentsil, aga soovime arutelude järel näha ka tegusid ja muutuseid. Seetõttu alustame pärast konverentsi taas Tööandjate manifesti koostamist, milles sõnastame poliitilistele erakondadele need konkreetsed ettepanekud, mida peaks Eesti konkurentsi kasvatamiseks ellu viima.
Poolteist aastat tagasi ostsime Poolas tegutseva ettevõtte. Mulle avaldas sügavat muljet, kui uhked olid Poola ettevõtjad oma riigi üle.
Mina olen samuti uhke Eesti üle – ja tahan, et meil oleks põhjust olla seda ka homme.
Aitäh!