Aega on kõikidel sama palju, küsimus on selles, kuidas me seda kasutame
Novembri lõpus Nordea Pank Eestis võõrustamisel toimunud Annetame Aega sügiskogumine tõi kokku tööandjad ja vabaühendused, et jagada rõõme ja kogemusi ning arutada, kuidas vabatahtlik panus ja aja annetamine strateegilisemalt tööle rakendada ning rääkida ka algatuse edasisest saatusest. Kohtumisel jäi kõlama selge sõnum: soov head teha on suurem kui praegune süsteem suudab võimaldada.
Tööandjad: panustada tahetakse rohkem, kui võimalusi on
Ettevõtete esindajad – sealhulgas Põhjamaade ühe suurima pangandusgrupi Eesti filiaal Nordea Pank Eesti, rahvusvaheline IT- ja ärinõustamisettevõte CGI Eesti, taristuehituse ja korrashoiu ettevõte Verston Eesti ning maailma suurim LEI-koodide registreerimisagent LEI Register – kinnitasid, et töötajad otsivad üha enam võimalusi, kuidas kogukonda oma aja ja oskustega panustada.
Nordea tõi välja, et vabatahtllik tegevus annab tööle uue mõõtme. Nende töötajate jaoks on vabatahtlik tegevus viis kasutada oma teadmisi uues keskkonnas ning kasvatada esinemisjulgust ja enesekindlust, selgitas Nordea Eesti tasustamise ja personalipoliitika partner Külli Meier.
CGI Eesti sõnul on suurimaks takistuseks abivajajate leidmine ja sobivate talgukohtade nappus – eriti siis, kui terve ettevõte soovib ühel päeval appi minna. Juba kuus aastat järjest on korraldatud talguid, kus umbes sada töötajat panustavad ühel päeval kokku üle 500 töötunni. Korrastatud on loomade varjupaiku ning toimetatud mitmetes laste- ja hoolekandeasutustes. „Tagasiside kohtadest, kuhu meie suur seltskond on vastu võetud, on olnud kõnekas. Enamasti ollakse hämmingus, kui palju ühe päevaga ära tehti. Meie töötajate jaoks tähendab see uut kogemust, tiimitunde kasvu ja väga konkreetset tulemust,“ selgitas CGI Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Kadri Siibak.
Verston Eesti tööohutuse ja töötervishoiu juht Kimmo Paap selgitas, et Verstoni põhitegevus – teede ehitamine – on juba iseenesest aja kinkimine, sest hästi ehitatud tee lühendab vahemaid ja annab inimestele iga päev minuteid tagasi. Aga ettevõte on võtnud sihiks panustada ka otseselt looduse ja tuleviku heaks. Nende kogemus kinnitab, et aja annetamist saab siduda põhitegevusega ning praegu fookuses olevad looduskeskkonna taastamine ja kahepaiksete kaitse annavad panusele käegakatsutava ja pikaajalise mõõtme.
LEI Registri operatsioonide spetsialist ja ajaannetuse eestvedaja Anne Nestor selgitas, et nende heategevusprogramm sündis töötajate endi ettepanekutest. Töötajatel on võimalik teha aastas vähemalt ühe tasustatud tööpäeva jagu vabatahtlikku tööd ning ettevõte teeb regulaarselt rahalisi annetusi töötajate valitud organisatsioonidele. See näitab, et järjepidev heategu ei eelda suurt bürokraatiat, vaid otsust ja tahet.
Vabaühendused: mõju on nii nähtav kui nähtamatu
Heategevusorganisatsioonid tõdesid, et vabatahtlik panus annab ühiskonnale tagasi rohkem, kui esmapilgul näha on.
Vähiravifond Kingitud Elu rõhutas, et vabatahtlike roll ei piirdu vaid annetuste kogumisega. „Vabatahtlikud koguvad raha, aga mitte ainult. Nad koguvad tänusõnu, emotsioone, rõõmupisaraid. Me ei ravi ainult haigeid, me ravime ka terveid – me ravime terve Eesti ühiskonda,“ selgitas fondi juhatuse liige Toivo Tänavsuu.
Tänaseks enam kui 30 aastat tagasi päästsi vabatahtlikud Eesti Rahvusraamatukogu. Ka nüüd on ajaannetajate ja vabatahtlikke abi tarvis ja juba jaanuarist kutsutakse kõiki huvilisi appi raamatuid riiulitesse tõstma. Vabatahtlike töö käib kahetunnistes vahetustes ja see lihtne, aga väga vajaduspõhine töö, mis aitab kaasa Eesti ühe olulisema kultuuri- ja teadmuskeskuse taassünnile, selgitas Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsiooni- ja turundusjuht Liina Luhats-Ulman.
Varjupaikade MTÜ selgitas, et loomadega töötamine eeldab järjepidevust ja koolitust, mistõttu ei ole võimalik kaasata suuri talgutiime loomade eest hoolitsemisse. Loomade heaolu on esimene prioriteet ning selle tagamiseks kasutatakse spetsiaalse väljaõppe ja kogemusega vabatahtlikke.
“Suuremaid meeskondi vajatakse eelkõige hooajaliste tööde puhul, näiteks talvel lumekoristusel,” julgustas Varjupaikade MTÜ vabatahtlike ja hoiukodude koordinaator Marika Algpeos ettevõtteid julgelt ühendust võtma. Samuti rõhutas ta, et suurim abi ei ole alati kotitäis toitu, vaid läbimõeldud korjandus või regulaarne hoiukodu pakkumine. „Sama rahaga, millega firma ostaks poest kümme pakki, saab varjupaik koostööpartneri kaudu osta kolmkümmend,“ lisas ta.
Mis edasi saab Annetame Aega algatusest?
Sügiskogumise lõpus jagas Annetame Aega algatuse juht Evelyn Parv tänusõnu kõigile liikmetele aktiivse panustamise ja eeskujuks olemise eest ning rääkis algatuse edasisest saatusest.
Eesti Tööandjate Keskliidu ja Swedbank AS-i ühine Annetame Aega algatus, mis alates 2016. aastast on julgustanud tööandjaid ja töötajaid oma aega, teadmisi ja oskusi kogukonna heaks jagama, on jõudnud projektiperioodi lõppu. Algatuse aktiivne tegevus sellisel kujul küll lõpeb, kuid tööandjate hoiakutes ja kogukondades tekkinud mõjud jäävad kestma.
„Kuigi keskselt koordineeritud tegevus sellisel kujul lõpeb, usun, et aja annetamine on Annetame Aega võrgustiku liikmetele harjumuspäraseks saanud ning sellega jätkatakse. Aga me ei paki pille kotti, mõneks ajaks liigub algatus tööandjate ja kogukondade endi kätesse ning siis vaatame juba uute koostööpartneritega, kuidas jõud ühendada,“ ütles Parv.
Juba 22. jaanuaril kohtutakse Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete juhi Ave Landrati kutsel nende kontoris, et teha ettevalmistusi veebruaris toimuvaks kohtumiseks Vabaühenduste Liidu ja riigisektori esindajatega, et kaardistada olukord ja arutada, millised võiksid olla järgmised sammud.
„Kui abivajajad ja abipakkujad leiaksid üksteist edaspidi kiiremini ja väiksema vaevaga ning koostöös sünnib rohkem head, siis võiksime öelda, et Eesti vabatahtlikkuse kultuur on teinud suure sammu edasi. Meie eesmärk on selge: vabatahtlik panus peab muutuma uueks normaalsuseks,“ lisas Parv.