Tund tööd ühe minutiga: Eesti tööstus õpib aega tagasi võitma

Ühes ettevõttes sünnib tellitud toode esmalt digitaalse kaksikuna, teises võib roboti töölepanek end õigustada juba viie detaili puhul ning kolmandas otsib tehisaru tootmisliinilt vigu. 2026. aasta „Tööstuse uuendaja“ nominendid näitavad, kuidas muuta tootmine täpsemaks ja paindlikumaks ning vabastada töötajate aega uute lahenduste loomiseks.

Üle poole meetri paksuste betoonseintega müramõõtekamber ning ruum, kus saab muuta lae kõrgust ja suitsu abil õhu liikumist jälgida. Ventilatsioonitoodete valmistaja ETS NORD on loonud endale labori, kus selgub, kas inseneride idee ka päriselt töötab.

Grupi operatsioonide juhi Amor Sinivee sõnul sündis investeering praktilisest vajadusest. Varem saadeti uus toode välisesse laborisse, oodati kaua ja maksti mõõtmiste eest kümneid tuhandeid eurosid. Alles seejärel võis selguda, et tulemus ei vastagi ootustele. Toodet tuli muuta ja katsetamine algas uuesti.

Sertifitseerimisele minnakse teadmisega

Oma laboris saab prototüüpi korduvalt täiustada, enne kui see sõltumatule sertifitseerijale saadetakse. Ettevõte teab siis juba, milliseid tulemusi oodata. Väline kinnitus jääb vajalikuks, kuid arendustöö ei sõltu enam iga muudatuse järel teise labori järjekorrast.

Müramõõtekamber on ülejäänud hoonest jäikade ühendusteta eraldatud, et kõrvalised helid katseid ei segaks. Liigutatava laega ruumis uuritakse aga, kuidas ventilatsiooni õhujagajatest tulev õhk erinevates tingimustes liigub. Laboris on tehtud teenustöid ka teistele Eesti tootjatele.

See võimekus toetab ETS NORDi suunda terviklahendustele. Lihtsate plekkdetailide kõrval sisaldavad tooted nüüd andureid ja kontrollereid ning valik ulatub torudest ja põlvedest ventilatsiooniseadmeteni. Uuenduse väärtus peab väljenduma kogu süsteemi toimimises.

Tellimusest sünnib digitaalne kaksik

Teine suur muutus toimub enne, kui tootmine üldse algab. Alates 2018. aastast arendatud süsteem suudab luua tellitud toote konfiguratsioonile digitaalse kaksiku ehk tootmiseks vajaliku digitaalse kirjelduse.

Kui klient valib veebipoes eri mõõtude ja lisadega toote, loob süsteem taustal vajaliku kirjelduse. Kui sama konfiguratsioon on juba olemas, kasutatakse seda. Nii jääb ära töö, mida tehnoloog peaks muidu pärast tellimuse saabumist käsitsi tegema.

Andmed liiguvad tootmise planeerimise tarkvarasse ja sealt töötaja töökohale. Tegelikku tööaega võrreldakse kavandatuga, et arvestusi parandada.

„See tarkvara üksinda on nagu tühi Exceli tabel,“ rõhutab Sinivee. Ettevõte peab ise kirjeldama oma tooted, andmed ja planeerimisreeglid. Selleks on ETS NORDis eraldi meeskond, kelle liikmeid nimetab ta digitaalseteks tehnoloogideks.

Tehisaru aitab omakorda võrrelda ostutellimusi tarnijate kinnitustega, et hinna- või muud erinevused leitaks enne arve saabumist. Ühine eesmärk on vähendada hilisemat vigade parandamist ja käsitööd.

Valmis see arendus ei saa. „Tootmine on muutuses kogu aeg,“ märgib Sinivee. Iga uus toode, seade ja töökorralduslik muudatus peab kajastuma ka digitaalses süsteemis.

Robot tasub tööle panna ka väikese tellimuse pärast

Roboti kasutamine ei pea enam eeldama sadade või tuhandete ühesuguste detailide tellimust. Metallitöötleja Finest Steel on jõudnud lahenduseni, kus robotpainutuskeskus võib end õigustada juba viie või kümne detaili puhul.

„Masina põhiprogramm valmib sekunditega,“ kirjeldab ettevõtte juhatuse esimees Sander Laide. Kogu seadistamine võtab tema sõnul umbes kümme minutit. See muudab tasuvaks ka väikeste partiide automatiseerimise – oluline võit ajal, mil kliendid soovivad järjest enam just enda vajadustele sobivaid tooteid.

Miljon eurot aastas masinatesse

Finest Steel on Laide kinnitusel viimased viis-kuus aastat investeerinud masinatesse ligikaudu miljon eurot aastas. Hoonetesse tehtud investeeringud sellesse summasse ei kuulu.

Robotpainutuskeskuse kõrval on üks viimaste aastate olulisemaid oste 24-kilovatine automaatlaadimisega laserlõikuspink. Selle kaamerasüsteemid aitavad lõikekiirust korrigeerida, automaatne laadimine aga masinat pidevamalt töös hoida. Kiire seadme puhul võib takistuseks saada hoopis see, kui kiiresti jõutakse talle materjali ette anda.

Digitaalne ülevaade ulatub ka kliendini. Kõik kümme tootmismasinat on ühendatud ettevõtte juhtimistarkvaraga ning nende tööd saab jälgida reaalajas. Uues kliendiportaalis näeb tellija oma töö edenemist nagu saadetise teekonda: kas detailid on joonestatud, lõigatud, komplekteeritud või juba transpordis.

Nii saab klient infot ööpäev läbi ning müügitöötaja ei pea iga tellimuse seisu eraldi välja uurima.

Tunnine aruandetöö ühe minutiga

Ettevõttes on kaks aastat töötanud digitehnoloog, kelle ülesanne on automatiseerida andmetega seotud tegevusi. Tehisaru toel loob ta programme, mis võtavad töötajatelt korduvaid ülesandeid vähemaks.

Laide toob näiteks pakendiaruande. Varem kulus laojuhatajal andmete kogumisele ja aruande koostamisele umbes tund. Nüüd kogub programm info, koostab aruande ja valmistab ette ka e-kirja ligikaudu minutiga. Inimesele jääb tulemuse ülevaatamine.

Kõik ülesanded ei sobi siiski sama kergekäeliselt automatiseerimiseks. Jooniste ja projekteerimise puhul tuleb tagada, et klient saaks täpselt õiged detailid. Seal liigub ettevõte ettevaatlikumalt.

Laide peab üheks olulisemaks võiduks töötajatele tekkinud mõtlemisaega. Detailide ja tööjoonistega iga päev tegelevad inimesed näevad hästi, mida saaks paremini teha. Väiksem asjaajamiskoormus annab võimaluse need ideed ka välja pakkuda.

„Uuendada on hästi lihtne, kui sul on hulk inimesi, kellel silm särab enda uuenduste peale,“ sõnab Laide.

Tehisaru valvab tootmisliinil kvaliteeti

Chemi-Pharmi tootmises jälgivad kaamerad nii toodete vastavust nõuetele kui ka seda, millal on vaja toodang järgmisse tööetappi või lattu liigutada. Tehisaru aitab märgata kõrvalekaldeid ja korraldada tööd ettevõttes, mille toodete ülesanne on muu hulgas nakkusriski vähendada.

„Meie uuenduste peamine eesmärk on tagada toodete kvaliteet ja toimivus,“ ütleb Chemi-Pharmi juhatuse liige Reza Yeganeh. Desinfektsiooni- ja puhastusvahendeid ning kosmeetikat tootvas ettevõttes peab tõhusam töö käima koos usaldusväärse tulemusega.

Kaamera leiab vea tootmise käigus

Tehisarul põhinevad kaamerasüsteemid aitavad tuvastada nõuetele mittevastavaid tooteid juba tootmisliinil. Teised kaamerasüsteemid analüüsivad tootmisalade hõivatust ja annavad märku, kui kaup vajab edasi liigutamist.

Neid lahendusi toetab ettevõtte enda arendatud IT-süsteem, mis katab kõiki tegevusvaldkondi ning võimaldab protsesse juhtida ja jälgida. Uuendamine ulatub tootmisest müügi, kvaliteedijuhtimise ja tootearenduseni.

Viimases aitab tehisaru lühendada eeluuringuid, hinnata juba varakult ideede vastavust nõuetele ja märgata takistusi, mis võivad hiljem arenduse pidurdada. Samuti kasutatakse seda ettevõtte võtmenäitajate analüüsimiseks ja prognooside tegemiseks.

Yeganehi jaoks on sellel selge konkurentsialane tähendus: Eesti ettevõte peab suutma võistelda endast märksa suuremate tegijatega.

„Kuna meie ressursid ei ole võrreldavad suurte rahvusvaheliste kontsernide omadega, peame olema nutikamad, kiiremad ja paindlikumad,“ selgitab ta.

Uuendus vajab pidevat kontrolli

Tugevalt reguleeritud valdkonnas jätkub töö ka pärast uue lahenduse kasutuselevõttu. Muudatuste mõju toodetele, tööprotsessidele ja töökeskkonnale tuleb pidevalt hinnata ning kontrollida vastavust nõuetele.

Siin näeb Yeganeh ka üht suuremat kasvutakistust. Tema hinnangul kulutavad nõuete täitmise tõendamine ja aruandlus ressursse, mida saaks muidu suunata tootearendusse. Rahvusvahelises konkurentsis loeb tema arvates seegi, kas eri piirkondade tootjatel lasuvad võrreldavad kohustused.

„Mida rohkem tuleb panustada administratiivsetesse kohustustesse, seda vähem jääb võimalusi investeerida innovatsiooni, tootearendusse ja uute lahenduste kiiremasse turule toomisse,“ märgib Yeganeh.

Ettevõtte siht on saada Põhja-Euroopa juhtivaks jätkusuutlike ja uuenduslike hügieenilahenduste tootjaks. Yeganehi kinnitusel on 2026. aastal kasvanud nii müük kui ka kasumlikkus ning turule jõudnud uusi tooteid kõigis tegevusvaldkondades. Tõhusam tootmine peab andma võimaluse rohkem järgmiste lahenduste arendamisse panustada.

Artikkel ilmus esmakordselt Delfi Ärilehes.