Ain Käpp: platvormitööd tuleb reguleerida targalt, paindlikkust kaotamata

Aasta lõpuks üle võetava platvormitöö direktiivi ümber käiv arutelu on õigustatult elavnenud – see on oluline muutus, mis puudutab kümneid tuhandeid inimesi, Eesti majandust ja tööturgu. Seetõttu väärib tunnustust valitsuse otsus võtta direktiiv üle miinimummahus, täiendavate siseriiklike nõueteta, kirjutab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp Delfi arvamusveergudel.

Avalikus arutelus on keskseks teemaks tõusnud see, kuidas platvormitöötajate tagatised suhestuvad tavatöötajate omadega. See on oluline küsimus, millele vastamiseks tuleb aga kõigepealt mõista, kes platvormitööd teevad ja miks.

Arenguseire Keskuse andmetel teeb suurem osa inimesi platvormitööd lisatööna – see moodustab keskmiselt umbes viiendiku nende sissetulekust. Tüüpiline platvormitöö tegija on üliõpilane, kes teenib õpingute kõrvalt; lapsevanem, kes sobitab tööotsi koduse eluga; või inimene, kelle põhitulu tuleb mujalt. Kullerteenuste ja sõidujagamise kõrval tehakse erinevaid töid teiste inimeste kodudes – ehitus, remont, aiatööd, lapsehoid. Kõige kiiremini on kasvanud aga veebipõhine töö nagu näiteks disain, IT, õigusteenused jne.

Hiljutise Ipsose tuhande vastajaga uuringu järgi peab 87% eestlastest oluliseks, et platvormitöötaja saaks ise otsustada, kui palju ta tööle aega ja vaeva pühendab. Varasemate kullerpartnerite seas läbi viidud uuringute järgi on ka nende endi jaoks paindlikkus võtmetähtsusega.

See seletab, miks paindlikkus ei ole platvormitöö kõrvalomadus, vaid sageli selle peamine põhjus. Kui regulatsioon muudab paindliku töövormi sunniviisiliselt töölepinguliseks ka seal, kus inimene ise seda ei soovi ega vaja, võib tulemus olla soovitule vastupidine: osa töövõimalusi lihtsalt kaob või muutub raskemini kättesaadavaks. Üks platvormitöö väärtuslikumaid omadusi on madal sisenemislävi ja see on avanud uusi teenimisvõimalusi ka neile, kelle ligipääs tööturule on seni olnud piiratud.

Muutuv töö muudab ka tööõigust

Üks direktiivi keskseid küsimusi on, millal peaks platvormitöötaja tegelikult olema töölepingulises suhtes. Siin ei ole õige kumbki äärmus. Loomulikult peavad need, kes teevad platvormitööd töösuhtele omastes tingimustes, saama ka vastavad õigused ja kaitse. Samal ajal teeb suur hulk inimesi platvormitööd hoopis teistsugustel tingimustel – harva, veebipõhiselt, lisatuluna, teadlikult iseseisvana. Need kaks maailma vajavad erinevaid lähenemisi.

Just see ongi direktiivi mõte. See ei muuda kõiki töötajaks, vaid eristab tegelikud alluvussuhted ülejäänutest, kellele jääb paindlikkus ja vabadus, mida nad väärtustavad. Ipsose uuringus leiab vaid 8% eestlastest, et kõik platvormitöötajad peaksid töötama töölepingu alusel ja valdav enamus soovib võimalust valida endale sobiv töökorraldus.

Mõju ulatub töötajatest kaugemale

Arutelu keskendub mõistetavalt tööõigusele, kuid platvormide mõju on laiem. Need on muutunud osaks kohalikust majandusest – eriti väiksematele ja alustavatele ettevõtjatele võib platvorm olla viis jõuda klientideni ilma suurte lisainvesteeringuteta.

Platvormitöö ei piirdu ammu enam takso- ja kullerteenusega, vaid on jõudnud raamatupidamisse, õigusnõustamisse, tarkvaraarendusse ja sisuloomesse, ehitus- ja hooldustöödesse.

Seepärast tuleb reeglite kujundamisel arvestada ka ettevõtluskeskkonnaga. Kui regulatsioon muutub ebaproportsionaalseks või ebaselgeks, ei kannata mitte üksnes platvormid, vaid ka kohalikud ettevõtted ja inimesed, kes nende kaudu tulu teenivad.

Ipsose uuringu järgi usub 62% eestlastest, et kohaletoimetamisplatvormid toetavad nende piirkonna kohalikke ettevõtteid, ja 85% kasutajatest on avastanud rakenduste kaudu uusi kohalikke restorane või poode.

Võita on ka riigil, sest platvormide vahendusel pakutud teenused ja tehingud jätavad digitaalse jälje, mis tähendab läbipaistvamat maksustamist, täiendavat tulu riigieelarvesse ja ausamat konkurentsi turuosalistele.

Hea regulatsioon annab selge raami

Direktiivi ülevõtmine lahendab seni õhus olnud mured: tekib selge raamistik, kasvab algoritmiliste otsuste läbipaistvus ja platvormitöötaja saab paremini aru, kuidas nende tööd mõjutavaid otsuseid tehakse ja millistel alustel neid koheldakse.

Regulatsioon peab kaitsma inimesi, kuid ei tohi samal ajal sulgeda uusi töövorme, mis annavad inimestele võimaluse teenida lisatulu, siseneda tööturule või korraldada oma tööd paindlikult.

Riik tegeleb aktiivselt üleliigse bürokraatia vähendamisega. Selles vaimus reguleerigem ka platvormitööd täpselt nii palju kui vaja ja mitte rohkem. Kaitskem inimesi seal, kus nad kaitset vajavad, ja usaldagem nende valikuid seal, kus nad on need teadlikult teinud.

Artikkel ilmus esmakordselt Delfi arvamusveergudel.