Tiit Kuuli: lihtsamad planeeringud aitavad luua rohkem töökohti ja soodsamaid kodusid
Hiljuti vastu võetud planeerimisseaduse muudatused näitavad, et tarbetut bürokraatiat saab oluliselt vähendada juba aasta jooksul. Sellest võidavad ettevõtjate kõrval ka kõik need, kes soovivad näiteks kodu osta või kodukohta arenemas näha, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Tiit Kuuli.
Majanduse arengut takistava tarbetu bürokraatia vähendamist on ettevõtjad oodanud ja soovinud pikalt. Eelmisel kevadel selle nimel tegutsema hakanud efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda kogus ettevõtjailt üle 750 ettepaneku ning hakkas ühe olulisema kitsaskohana lahendama planeerimismenetlustega seonduvat. Tänaseks saab selle esimesi vilju noppida.
Veniv menetlus lisab kinnisvarahinnale tuhandeid eurosid
Aastaid on kinnisvaraarendused ja muud ettevõtlusinvesteeringud topanud aeglaste planeerimis- ja loamenetluste taga. See ei ole aga ainult ehitajate ja kinnisvaraettevõtete mure, sest pikaleveninud planeeringud lähevad ühiskonnale kalliks maksma – ettevõtted jäävad laiendamata ning maksutulu toovad töökohad loomata või siis tuleb korteri iga ruutmeetri eest välja käia rohkem raha. Kinnisvaraettevõtja Viljar Arakas on toonud välja, et kui Tallinn korraldaks oma planeerimismenetlusi Riia moodi ehk kaks korda kiiremini, oleks uute korterite ruutmeetri hind kuni tuhat eurot odavam.
Rõõm on tõdeda, et tänaseks vastuvõetud ja riigipea poolt välja kuulutatud planeerimisseaduse muudatused on esimesed olulised sammud planeerimismenetluste kiirendamiseks ja paindlikumaks muutmiseks, aga ka planeerimise protsessi sisuliseks kontrollimiseks. Nii võidavad sellest lisaks ettevõtjaile ka kohalikud omavalitsused ja elanikud, sest kaovad tarbetud, aga energiat võtvad nõuded.
Näiteks muutuvad ehitusõiguse andmise tingimused. Seni pidi paljudel juhtudel enne ehitamist koostama detailplaneeringu, mis on pikk ja kulukas protsess. Edaspidi saab rohkemates olukordades kasutada projekteerimistingimusi, mis on lihtsam ja kiirem menetlus ning väiksema mõjuga ehitistele ei pea enam täismahus detailplaneeringut tegema.
Menetlusi saab aastate võrra lühendada
Ülemäärane detailsus on probleem, mis on oluliselt planeeringumenetluste aega pikendanud. Näiteks on mitmes omavalitsuses levinud praktika, kus detailplaneeringuga püüti lahendada hulka pisidetaile, nagu näiteks äärekivi täpset kõrgust. See on põhjendamatu üle reguleerimine, sest detailplaneering peaks määrama maakasutuse põhimõtted, mitte ehitustehnilisi nüansse, mis lahendatakse ehitusprojekti järgmistes staadiumites.. Seadusemuudatus keelab sellise praktika.
Samuti muutub lihtsamaks kehtiva detailplaneeringu muutmine. Seni tuli isegi väikese muudatuse tegemiseks – näiteks maja korruselisuse muutmiseks – läbida täpselt sama pikk menetlus nagu algse planeeringu koostamisel: avalikustamine, kooskõlastused ametitega ja nii edasi. Edaspidi saab väiksemaid muudatusi teha lihtsustatud korras, ilma aastatepikkust protsessi uuesti läbimata.
Suure mõjuga on aga järelevalve muutus. Seni puudus sisuline kontroll selle üle, kas omavalitsused järgivad planeerimismenetluses seadust ja tähtaegu – mistõttu saime lugeda menetlustest, mis venisid aastaid või isegi aastakümneid. Nüüd hakkab Maa- ja Ruumiamet kontrollima, et nii omavalitsused kui ka teised planeeringuid menetlevad asutused tegutseksid seaduslikult ja tähtaegadest kinni pidades. Kodanikel ja arendajatel on nüüd lisaks kohtutee kasutamisele ka riiklik järelevalveorgan, kelle poole pöörduda.
Planeeringuid tuleb veelgi lihtsustada
Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda kogus ettevõtjatelt üle 750 ettepaneku, mille hulgas oli ka 56 planeeringuid puudutavat kitsaskohta. Vastuvõetud planeerimisseaduse muudatused on olulised sammud planeerimismenetluste tõhustumisel, lahendades 56 kitsaskohast 20.
Esimesed olulised sammud on sellega tehtud, kuid nõukojal on veel tükk tööd ees. Valitsus on heaks kiitnud strateegiliste investeeringute ekspressraja, mis kiirendab suurimate projektide elluviimist, ning töö käib ka planeerimismenetluse edasise lihtsustamise nimel.
Uues eelnõus täpsustatakse detailplaneeringu sisu ja ülesandeid, vähendatakse detailplaneeringute koostamise vajadust, kui üldplaneering seda ei nõua, täpsustatakse Maa- ja Ruumiameti ülesandeid, muudetakse planeeringute menetlust läbipaistvamaks viies need planeeringute infosüsteemi jne. Bürokraatia ei tohiks pidurdada kodukohtade arengut või lükata edasi töökohtade loomist ning kodu soovivate inimeste plaane.
Artikkel ilmus esmakordselt ajalehe Postimees arvamusveergudel.