Tippjuhid: mugavus tapab ambitsiooni
Lakkamatute väliskeskkonnast tulevate kriiside kõrval räsib nii ettevõtjate kui tavainimeste julgust ka juba saavutatud edu ja heaolu.
“Eesti inimesed on liiga rahul sellega, kuhu majanduslikult ollakse jõutud ja seetõttu ollakse igasuguste uuenduste ja investeeringute vastu,“ leidis Kaamos Grupi juht Gert Jostov saates „Tööandjate tund“.
Talle sekundeeris PARE juhatuse liige ja tööampsude äpi GoWorkabit asutaja Kristjan Vanaselja, kes tosin aastat tagasi ise ettevõtjaks hakkas. „Oleme saavutanud majandusliku kindluse, et riskijulgust ja valmisolekut ettevõtjaks hakata või ettevõtluses tegutseda on vähem,“ selgitas ta. „Kui kindlat rahavoogu ei paista, siis ei julgeta nii riski võtta, nagu mina alustades – jätad kõrgepalgalise töö, võtad end töötuna arvele ja hakkad oma ettevõtet tegema.“
Viimaseid aastaid iseloomustanud eksporditurgude raskused ja pidevad uued lahvatavad kriisid kurnab ka riigi majanduskeskkonna heitlikkus. Kui ettevõtja peab eksporditurgudel edukaks konkureerimiseks investeerima tehnoloogiasse, digitaliseerimisse ja inimestesse, siis riigilt ootab Jostovi sõnul ettevõtja majandusruumi stabiilsust.
Maksu- ja investeerimisrahu võiks kehtida aastaid
„Riik peaks andma kindluse ja tagama etteaimatavuse ning pikaajalise püsiva maksukeskkonna, et investeerimisjulgus ja siis ka tarbimisjulgus tagasi tuleks,“ hindas ta. Maksu- ja investeerimisrahu peaks tema sõnul kehtima vähemalt viis aastat, mille jooksul põhireeglid ei muutu. „Proovime ette kujutada, kuidas inimesed automüügis hakkama saavad – kord tulevad maksud, siis nad kaovad või siis mitte. Tarbija kindlustunne muutub sellest tohutult, see mõjutab äritegevust,“ lisas Jostov.
Kuigi Vanaselja sõnul rõhutatakse, et Eesti maksukoormus sel aastal langeb, siis rekordiline eelarvemiinus – 2,5 miljardit eurot – pikaks ajaks maksurahu ennustada ei luba. „See on edasi lükatud maksutõus ega anna meile ettevõtjatena kindlust, et seda ühel hetkel kuidagi meie kraesse ei kirjutata,“ selgitas ta.
Energiahinna kõikumine peletab
Maksude kõrval on Magnumi juhi Mari Krassi sõnul riigil strateegilisemaid küsimusi, mille ettevaade ja planeerimine peab olema valimistsüklist pikem. „Energiapoliitikas ootaks riigilt julget lähenemist,“ tõi ta näite. „See ei puuduta ainult energiamahukaid, vaid üldse energiat tarbivaid tegevusi ja tööstuseid. Väga-väga keeruline on siia Eestisse investeerida, kui sisendhind kõigub niivõrd mastaapsetes piirides.“
Vanaselja sõnul vajab sellist sisemist tegevusplaani ka iga ettevõte. „Liiga palju seda mõjutada ei saa, mis toimub piiri taga. Aga endale saame kindlustunnet tagada sellega, kuidas oma ettevõtteid juhime,” selgitas ta. „Kui sul on plaan ees, siis seda tuleb küll kohendada, aga selle järgi saab liikuda.“
Investor küsib esimese asjana töötajate järele
Nii Eesti kui lähiriikide suur väljakutse on ka vajalike oskustega töötajate puudus. „Hea küll, energiamured saavad võibolla lahendatud, võib-olla maksukeskkond on stabiilne, investeerimiskindlus on olemas, aga kas mul on siit võimalik päriselt inimesi leida, kellega oma ettevõtet töös hoida? See saab olema ka iga investori jaoks suur küsimus,“ rõhutas Vanaselja.
Töötajate puuduse juur, madal sündimus on Jostovi sõnul Eesti suurim lahenduseta mure. „AI ja muu tehnoloogia võimaldab meil tootlikkust täiendavalt tõsta, aga keele, kultuuri ja majanduse säilimise seisukohalt on meil muid tegevusi ka vaja. AI üksi ei päästa,“ leidis ta. Vajalike oskustega välistöötajate värbamisest mööda ei pääse, kuid seda tuleb teha mahus ja viisil, mis on ühiskonnale vastuvõetav.
Kuula “Tööandjate tund” saatest pikemalt
Lisaks tuli saates juttu sellest, millist nõu annaksid ettevõtjad majandusministrile ettevõtluse konkurentsivõime kasvatamiseks ja kas majanduslanguse põhi on nüüd läbitud. Kuula “Tööandjate tund” raadiosaadet Spotifyst sulle sobival ajal!.