Juhid kasvatavad täie rauaga tootlikkust
Pikalt ette näha olnud vajalike oskustega töötajate puuduse tõttu kiirelt kasvanud palgatase sunnib tippjuhte tootlikkuse kasvatamiseks üha leidlikumad olema. Muidu pole eksportturgudele konkureerima asja.
„Olgem nüüd ausad, demograafiline olukord ei ole meil lühiajaline kriis. Juba aastakümneid oleme saanud ette ennustada, mis seis on sel ja järgmisel aastal. Selleks pole vaja selgeltnägija olla,“ rääkis Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“ Eesti Turvaettevõtete Liidu juht Andre Lilleleht. „Täiesti selge on see, et tulevikus on edutegur see, kas suudad nutikalt ja väiksema tööjõukuluga oma lõppeesmärki saavutada.” Kõige kallim turvateenus ehk inimesega turvamine on seetõttu tulevikus tema sõnul veelgi kallim.
Tööstusjuhi üks silm naerab, teine nutab
Kuigi pikale veninud majandusseisak on inimeste leidmist osades valdkondades lihtsustanud, siis ka tööstureid rõõmustab see üksnes osaliselt. „Kuigi tööjõud võib-olla on kättesaadavamaks muutunud, siis ega ta odavamaks ju muutunud ole. Ega ka muutu, see on päevselge,“ rõhutas klaasakende tootja Glassense juhatuse liige Markus Kirsberg. Ka lipumastide tootja Flagmore juht Rivo Sisas hindas, et palgakasv on tulnud jäädavalt.
Tööjõu hind on tööstustele aga ainult üks osa peavalust, mida kulude kasv põhjustab. „Lisaks on energia konkurentidest kallim, toorainet tuleb konkurentidest kaugemalt kohale vedada ja masinadki maksavad täpselt sama palju kui mõnele Kesk-Euroopa tehasele. Keegi ei tooda sulle odavamalt selle pärast, et asud kusagil kaugemal nurgas,“ selgitas Kirsberg. Ühe asjaga on Eestis tema sõnul siiski hästi – kapital on mõistliku hinnaga kätte saadav.
Robotid tööstuses inimest asendama ei hakka
„Kui tahame olla konkurentsis, siis peab efektiivsus ja tootlikkus kogu aeg paranema,“ rõhutas Sisas. Selleks peavad ettevõtted digitaliseerima ja automatiseerima, kuid need ei ole Kirsbergi sõnul võluvitsad.
“Kindlasti automatiseerime ja digitaliseerime nii palju kui vähegi võimalik. Aga tööstuses on see võimalik kõik teatud piirini – keegi peab ikka mingit asja tõstma ja pakkima,“ selgitas ta. „Selleni lähema 20 aasta jooksul ei jõua, et robotid teeksid töö inimese eest ära. Isegi, kui robotid tulevad, ei jõua keegi seda praegu kinni maksta.“
Näiteks turvavaldkonnas toob tehnoloogia areng tööturgu analüüsiva OSKA andmetel järgmise kümnendi jooksul kaasa umbes iga neljanda ametikoha kadumise – osaliselt tehnoloogia kasutamise, osaliselt inimeste pensionile suundumise tõttu. Samas ei lahenda see Lillelehe sõnul ära vajalike oskustega töötajate vajaduse küsimust, sest spetsiifilisi oskuseid on endiselt vaja. „Kui ikkagi 7. ja 8. klassis füüsika ja matemaatikaga päris sina peale ei saanud, siis täiskasvanuna järgi õppimine on päris keeruline,“ selgitas Lilleleht. „Isegi, kui matemaatikat elus kunagi vaja ei lähe, siis süsteemset mõtlemist on nutikate lahenduste juures väga palju vaja.“
Lisaks koolidele ja noortele saavad Lillelehe sõnul tööandjad ise hariduse kvaliteedi parandamisse panustada. „Oleme aastaid tegutsenud selle nimel, et viia kutsekoolidesse õpetajaid. Õpetajaid on keeruline leida, aga pole midagi teha – tuleb nad töömaailma praktikutest leida ja koolidesse õpetama suunata,“ rõhutas ta. Muidu tööturul vajalikke oskuseid ei õpetata.
Artikkel ilmus ajalehes Äripäev.