Tööandjad soovivad olla haridusreformides rohkem kaasatud

Tööandjad rõhutasid peaministri, haridus- ja teadusministri ning majandus- ja tööstusministrile saadetud pöördumises, et praeguses demograafilises ja riigi rahanduslikus olukorras lubada haridust ega teadust, mida ei kasutata või mis ei loo piisavalt lisandväärtust.

Keskliidu hariduse töörühma hinnangul ei ole tööandjate arvamust haridusreformides piisavalt arvestatud ja planeeritud kujul ei pruugi reformid Eesti majanduse konkurentsivõimet parandada. Loe kirja siit (Word, alla laaditav fail).

Tööandjad soovivad olla Valitsusele konstruktiivne koostööpartner ja aidata kaasa majanduskasvuks vajalike spetsialistide juurdekasvule. Tööandjate kaasamine on siiani pahatihti olnud pigem vastuvõetud otsuste informeerimise vormis, mis pole vastuvõetav. Tööandjad on haridussüsteemi põhiline klient ja peab seetõttu olema otsustamise juures. Akadeemilisele haridusele ja üldoskustele lisaks oskuste andmine või hariduse ja teaduse pragmaatilisemaks muutmine tagab, et haridus- ja teadussüsteemil on ka positiivne mõju majandusele.

Probleemid kutseharidusreformiga

Üleminek nelja-aastasele kutsekeskharidusele /rakenduslikule keskharidusele. Esiteks on kutsesüsteemi osaliste hinnangul oht, et kolme-aastase kesk- ja kutsehariduse kõrval poleks nelja-aastane kutsekeskharidus põhikoolilõpetajatele piisavalt atraktiivne alternatiiv. Teiseks suurendaks kutsekeskhariduse aasta pikem kestus ning õppurite arvu kasv (osaliselt ka õppimiskohustuse pikendamise tõttu) tõenäoliselt ka hariduskulusid ja õpetajate puudujääki.

Tööandjad teevad ettepaneku mitte kohustada koole kutsekeskhariduse õppekavu planeerima nelja-aastasena, vaid jätta valikuvõimalus 3 kuni 4-aastase õppekava vahel.

Edasiõppimiseks luua vajadusel vaheaasta/moodulõppe võimalused koostöös üldhariduskoolide või kõrgkoolidega. IKT-erialal võib nelja-aastane skeem olla piisavalt atraktiivne, kuid nt ehituse erialal võib see sisseastujate arvu kahandada. Vanu ja uusi kutsekeskhariduse õppekavu tuleks igas õppekavarühmas vähemalt ühe stuudiumi jooksul rakendada paralleelselt, kuni on võimalik piloodi tulemit ja mõju võrdluses kolmeaastase kutsekeskhariduse õppega hinnata. See võimaldab minimeerida riske, et ressurssidest tuleb puudu või uued õppekavad ei ole piisavalt atraktiivsed põhisihtrühmade jaoks (noored, kelle haridustee piirdub täna põhikooliga).

Tallinna kutsekoolide võrgustiku konsolideerimine: Mõistame, et reformi eesmärk on muuta kutseharidust paremini juhitavaks ja efektiivsemaks, vähendada selle killustatust ja dubleerimist. Samas on kaheldav, kas reform seda eesmärki täidab, arvestades, et liidetavate koolide tasand jääb planeeritava reformi puhul alles kolledžitena. Kõigi koolide puhul ministeeriumi adresseeritavat probleemi nii tugevalt ka ei eksisteeri, nt Tallinna Ehituskool.

Oleme nõus, et koolid, kus liitmisega koolijuhtimise kvaliteeti või efektiivsust annaks parandada, ühendatakse. Ülejäänutes ei välista koostööd efektiivsuse suurendamiseks.

Tööandjad on vastu selgelt eristuva spetsiifika ja väljakujunenud ökosüsteemiga Tallinna Ehituskooli tööstuskoolidega liitmisele. Me ei näe selles efektiivsuse kasvu. Juhime ka tähelepanu, et võrgustiku konsolideerimise idee toetuseks ei ole senini esitatud korrektset analüüsi, kust tekib rahaline kokkuhoid (mis on toodud reformi põhjenduseks). 

Kutsesüsteemi reform: Kutsete andmise süsteem on olnud üks hästi töötavaid tööandjate ja koolide vahelise koostöö ja tööturu tellimuse edastamise vorme. Kahju oleks seda koostöösuhet rikkuda – kaotajaks jääks hariduse kvaliteet, õppejõududega mehitatus ja praktikad. Siin on haridus- ja teadusministeerium kokku kutsunud töörühma, kus mitmed kutseandjad on kaasatud ja loodetavasti leiame kompromissi.

Tööandjad soovivad enne reformidega jätkamist kindlasti sisuliselt kaasatud olla, mitte saada vaid otsuste teavitusi. Kutsehariduses on koostöö töö- ja haridusasutuste vahel suhteliselt hästi välja kujunenud ja selle koostöö kahjustamisel oleks kindlasti negatiivsed tagajärjed hariduse kvaliteedile.

Haridus peab looma ühiskonnale väärtust

Teiseks, lisaks kutseharidusreformidele on tööandjad mures koalitsioonileppe sõnastuse osas, mille kohaselt on plaanis arvestada ettevõtete vajadusi kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate järgi vaid „kutse- ja rakendushariduses“. Kui rakendushariduse all on mõeldud vaid rakenduskõrgharidust on see määratlus selgelt liiga kitsas. OSKA uuringute järgi on kõige suurem puudujääk kõigi alade inseneride, IKT ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide järele, kelle väljaõpet pakuvad peamiselt kõrgkoolid. Samuti on küsimus, kas riigirahanduse tänases olukorras saame üldse lubada, et maksumaksja kulul pakutakse haridust või teadust, mida praktikas ei kasutata. Tööandjate hinnangul on Eesti kõrghariduse rahastusmudelit kindlasti vaja muuta.

Suurenema peab kas üliõpilaste omaosalus, mis paneks neile erialavaliku eest suurema vastutuse, või muutuma tasuliseks õpe erialadel või mahus, mille järele tööturul/innovatsiooniks vajadust ei ole. Võime olla ükskõik kui haritud – kui meie haritus ei jõua majandustegevusse, ei paranda see toimetulekut ega ole jätkusuutlik.

Riik on samaaegselt võtnud eesmärgiks riigi hariduskulusid vähendada, kõrgharidusega inimeste osakaalu tõsta ja kutsekeskhariduse kestust pikendada. Ilma selgete fookuste seadmise ja haridus- ning teaduspoliitika pragmaatilisemaks muutmiseta ei ole nende eesmärkide samaaegne saavutamine realistlik. Samas kui õnnestub haridus- ja teaduspakkumine muuta võimalikult rakenduslikuks, suudavad tööandjad ka rohkem lisandväärtust toota ja makse maksta, et oleks võimalik haridusinvesteeringuid edaspidi suurendada.

Põhikooli lävendit ei lahenda probleemi

Kolmandaks on tööandjad murelikud seoses plaaniga muuta vabatahtlikuks põhikooli lõpueksamite lävendid. Lõpueksamid nii põhikoolis kui gümnaasiumis annavad õpilastele fookuse ja motivatsiooni aineid õppida. Eksamilävendite kaotamine võib veelgi vähendada lastes motivatsiooni õppida reaalaineid. Loodusteaduste mõistmine on absoluutne eeldus, et juhtida tehnoloogia arengut. Näeme nõrkade eksamitulemuste probleemi lahendusena reaalainete kvaliteedi parandamist põhikooliastmes – ennekõike tehnoloogiaõppe atraktiivsemaks muutmine, tehnoloogiaõpetajate paremat ettevalmistamist ja „kitsa matemaatika“ õpetamise lõpetamine – see takistab noori edaspidi tasuvamatel erialadel õppimast.

Kokkuvõttes kutsuvad tööandjad ministreid üles, et viiksite tööandjate ja majandusarengu vaate haridusele selgemalt valitsusse, nagu olete selge fookuse pannud halduskoormuse vähendamisele ja konkurentsivõime parandamisele. Haridus on tegelikult Eesti konkurentsivõime võtmeteema, mille täpsustamine koalitsioonilepingus on tööturu ja majandusarengu seisukohast oluline.

Loe kirja siit (Word, alla laaditav fail).