Kai Realo: Kliimakindla majanduse seadus peab esikohale seadma Eesti inimeste heaolu kasvu
Eesti seisab olulise valiku ees: kuidas saavutada kliimaeesmärgid viisil, mis ei kahjusta majanduse konkurentsivõimet, riigi julgeolekut ega üldisemalt Eesti inimeste heaolu. Õnnestumise võti peitub tasakaalustatud ja hästi planeeritud majanduse teekaartidele keskendunud kliimapoliitikas, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo ERR-i arvamusveergudel.
Tööandjad sõnastasid juba kaks aastat tagasi, et kliimaseadus peab kestlikule majandusele üleminekul andma ettevõtjaile õiguskindluse ja -selguse, mis motiveeriks uutesse kestlikesse lahendustesse investeerima. Kuna need ootused seaduse loomisel ei täitunud, jätsid Tööadjad eelnõu eelmisel aastal oluliste puudujääkide tõttu kooskõlastamata.
Rohkem lootust annab värske koalitsioonilepe, mille järgi valmivad järgmise aasta alguseks valdkondlikud teekaardid ehk teekond soovitud eesmärkideni. Need võiks anda ka ettevõtjaile kindlustunde, et kliimaeesmärkide võtmine toetab majanduskasvu. Seejärel valmib kliimaseadus. Selline asjade järjestus on mõistlik.
Ettevõtjate peamine kriitika on seni olnud, et üldistele süsinikuheite vähendamise sihtidele keskendunud ja teekaartideta kliimaseadust pole tarvis. Euroopa Liidu tasandil on üldriiklikud kliimaeesmärgid juba kokku lepitud. Eesti on need kinnitanud ja need on meile siduvad. Seetõttu pole vaja neid seaduses uuesti sõnastada.
Selle asemel tulekski enne sektoripõhiste kliimaeesmärkide seadmist töötada koos ettevõtjatega välja valdkondlikud majanduskasvu teekaardid, mis sisaldaksid ka realistlikke meetmeid kliimamõjude vähendamiseks.
Kuna ühiskonna jõukus ja maksutulu luuakse ettevõtluses, peaksid valdkondlikud teekaardid lähtuma majanduskasvu saavutamise eesmärgist. Majanduse kasvu toetav lähenemine peab olema kogu regulatsiooni kese.
Alles seejärel saab teekaartidele ja realistlikele meetmetele tuginedes kujundada majandusharudele sobivad ja saavutatavad kliimaeesmärgid. Paralleelselt tuleb hinnata ka kliimamõju vähendamiseks kasutatavate meetmete võimalikku negatiivset majanduslikku mõju ja kavandada riiklikud kompensatsioonimehhanismid, mis aitavad maandada ettevõtjate jaoks kaasnevaid riske või täiendvaid erakordseid kulusid.
Kõik need osad – üldriiklikud eesmärgid, majandusharude põhised majanduskasvu teekaardid, sektoripõhiste kliimaeesmärkide saavutamiseks rakendatavad meetmed ja vajaminevad kompensatsioonimehhanismid peaksid lõpuks koonduma kokku ühtseks, tasakaalus ja sisuliseks ühiskondlikuks kokkuleppeks ning alles seejärel kliimakindla majanduse seaduseks.
Ka kliimapoliitika peab toetama Eesti majanduse kestlikkust ning tagama strateegilise kindlustunde julgeoleku ja riigikaitse seisukohalt tähtsates valdkondades. See tähendab energia- ja toiduturvalisust, tarneahelate toimimist ja tööstuste säilimist. Ettevõtjate ootus ongi saada kindlus, milliseid meetmeid tuleb kliimamõju vähendamiseks rakendada ning millises ajagraafikus muutustega senises praktikas kohaneda tuleb.
Puhas majandus ja konkurentsivõime ei pea olema vastandid. Vastupidi – hästi läbimõeldud ja koos ettevõtjatega kujundatud kliimapoliitika loob Eestile strateegilise eelise. Kliimaseadus peab olema osa terviklikust ja koostöös loodud teekaardist, mis toetab investeeringuid, innovatsiooni ja Eesti pikaajalist julgeolekut. Selle tasakaalu hoidmine on eduka ülemineku peamine eeldus.
Artikkel ilmus ERR-i arvamusveergudel.