Kati Rostfeldt: Eesti ettevõtja võimalus peitub innovatsiooni juhtimises
Ühes on kõik edukad ettevõtted sarnased – nad teevad teadlikke valikuid, investeerivad süsteemselt innovatsioonivõime arendamisse ja loovad pidevalt uut väärtust, selgitab Tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt ajalehe Äripäev arvamusveergudel. Tõhus innovatsiooni juhtimine võiks aidata Eesti ettevõtetel globaalses konkurentsis oma positsioone tugevdada.
Innovatsioon pole juhuslik inspiratsioonipuhang või üksik edulugu uue toote turule toomisel. Pideva tootlikkuse kasvatamiseks peab innovatsioon olema strateegiline protsess, mis nõuab süsteemset juhtimist, õiget kultuuri ning oskust teha koostööd nii ettevõtte sees kui ka väljaspool seda.
Tööandjate majanduskonverentsil „Tuulelohe Lend 2025“ kõnelenud innovatsiooniekspert ja Nordic Science Investments partner Mart Maasik rõhutas, et innovatsiooni juhtimine on võrreldav finantsjuhtimisega – see on tulevikukindla ettevõtte üks baasoskus. Kuid arusaam, et innovatsiooni juhtimise oskused on olulised, ei ole veel laialdaselt levinud.
Maasiku hinnangul algab Eesti pikaajaline edu inimestest, kellel on rahvusvaheliste ja teadusmahukate ettevõtete loomise kogemus. Tema sõnul on meie väikeses riigis mõju ja väärtuse kasvatamiseks ülioluline tugevdada oskusi intellektuaalomandi arendamises, küpsevate tehnoloogiate rakendamises ning strateegilises koostöös. Selline pädevus aitab kasvatada meie innovatsioonivõimekust ning loob tugeva aluse kvaliteetsele juhtimisele ja rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Ambitsioonikad, hästi juhitud ettevõtted toovad Eestisse ka globaalse haardega talente, kes aitavad edasi ehitada järgmise taseme väärtust.
Eesti ettevõtete kogemus: arenemisruumi on, ja palju
Kuidas vastab Eesti ettevõtete praktika sellele teooriale? Siinsete ekspertide poolt loodud innovatsioonivõimekuse hindamise tööriist innotrepp võimaldab hinnata ettevõtete dünaamilisi võimeid 5 palli süsteemis ja kuues erinevas kategoorias. Tööriistaga on oma uuendusvõimet hinnanud pea 140 Eestis tegutsevat ettevõtet, mis võimaldab esimesi tähelepanekuid teha.
Eesti ettevõtted on oma uuenduslikkuse ambitsiooni ja strateegilise juhtimise võimekust hinnanud keskmiselt tasemele 1.7 ning ettevõtete väärtuspakkumise eristumist tasemele 1.8. Need näitajad viitavad küll innovatsioonihuvile, kuid siiski mõõdukale innovatsioonivõimekusele.
Enamike ettevõtete tänane toode, teenus või ärimudel ei eristu suurel määral konkurentidest. Liiga vähe ettevõtteid teevad pikki plaane koos strateegiliste ärieesmärkidega, ekspordihuvi võiks olla suurem. Juhtimiskvaliteedi ja ambitsiooni tõstmiseks on vaja tugevdada ettevõtete suutlikkust strateegiliselt ja süsteemselt innoveerida.
Innovatsioonitrepil kõrgemale tasemele liikumine tähendab ettevõtte jaoks pidevat arengut – alates võimaluste märkamisest uue väärtuspakkumise loomise ning selle turule viimiseni. Samas on mitmete ettevõtete ideede kogumine juhuslik ja tootearendus vähene. See viitab, et strateegilise innovatsiooni juhtimise põhimõtted ei ole veel laialdaselt rakendunud ja innoveeritakse peamiselt projektipõhiselt ning vahetust nõudlusest tulenevalt.
Innovatsiooni juhtimine on hädavajalik
Innovatsioonijuhtimise standard ISO 56001:2024 kirjeldab süsteemi, mis aitab ettevõtetel struktureerida ja optimeerida oma innovatsiooniga seotud protsesse. Eesmärk on tagada, et innovatsioon poleks juhuslik, vaid teadlikult suunatud ja juhitud protsess, mis loob väärtust nii ettevõtte sees kui ka klientidele.
Innovatsiooni süsteemne juhtimine on oluline, kuna see:
- Vähendab ebakindlust ja riske – uuendused toovad alati kaasa määramatust, kuid süsteemne innovatsiooni juhtimine aitab riske hallata ja leida tõhusaimad lahendused
- Tagab strateegilise suuna – innovatsioon peab olema seotud ettevõtte pikaajaliste eesmärkidega, mitte lihtsalt üksikute projektidega
- Loob koostöövõimalusi – edukad ettevõtted otsivad ja loovad partnerlussuhteid teadusasutuste, idufirmade ja teiste ettevõtetega
- Parandab ettevõtte kohanemisvõimet – Kiiresti muutuvas maailmas peavad ettevõtted olema võimelised kiiresti kohanema ja uusi võimalusi märkama ning ära kasutama
Eesti majanduse suurim kasutamata potentsiaal peitub Mart Maasiku sõnul professionaalses ja süsteemses innovatsiooni juhtimises. Selle asemel et otsida kiireid ja riskivabu lahendusi, tuleks kujundada ka selgelt juhitud innovatsiooniportfell. Selline lähenemine eeldab läbimõeldud tegevusi, kus mõistetakse, et mõne kõrge riskiga, ent suure mõjuga algatuse õnnestumine võib kompenseerida mitmete teiste ebaõnnestumisi. Edu eeldus on süsteemne tegutsemine, aus enesepeegeldus ja valmisolek õppida nii õnnestumistest kui ka tagasilöökidest.
Artikkel ilmus ajalehe Äripäev arvamusveergudel.