Tööandja: välistöötajad tõstavad kõikide eestlaste palku

„Täna oleme faasis, kus kvaliteetne sisseränne tõstaks eestlaste palkasid,“ rõhutab lennukihooldusettevõtte Magnetic MRO juht Risto Mäeots. Kõrge lisandväärtusega teenust pakkuv ettevõte tahaks jõuliselt kasvada ja tööd oleks anda mitmekümnele, kuid töötajaid pole.

„Välistöötajateta Magnetic MRO ei eksisteeriks,“ rõhutas Mäeots raadiosaates „Tööandjate tund“. „Võiksin päevapealt palgata 60 erispetsialisti, kui oleks võimalik.“ Kõrge lisandväärtusega teenust ekspordiv ettevõte on välistöötajate oskustega siin üles ehitanud rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise äri.

„Meie teenus on väga keeruline. Tegeleme lennukite värvimisega, millega ei olnud Eestis keegi varem tegelenud. Meil oli vaja selleks välisspetsialistid siia tuua, kes eestlased välja õpetasid,“ selgitas ta. Samamoodi sündis ja kasvas reaktiivmootorite hooldusteenust, millel varasem kogemus Eestis samuti puudus. „Oleme välisspetsialistide najal loonud Eestisse uue majandusharu ja loome sellega riiki rikkust juurde.“

Uuring: vajadus välistöötajate järele kasvab

Äsja valminud Kutsekoja OSKA välistöötajate uuring näitab, et vajadus välistöötajate järele kasvab ettevõtluses laiemalt. Isegi, kui riik leevendab vajalike oskustega töötajate puudust hariduspoliitika, töötuse osakaalu vähendamise, kohaliku tööjõu oskuste ja kvalifikatsiooni tõstmise ja muu läbi, siis sellest ei piisa. Sisemised võimalused on piiratud ning välistööjõu kaasamine teatud ulatuses hädavajalik.

Kuna sündimus on madal, elanikkond vananeb ja tööealine elanikkond väheneb, jääb järgmise kümnendi jooksul igal aastal puudu enam kui 2000 tippspetsialisti ja oskustöötajat, lisaks veel lihtsamate tööde tegijad.

Minister: teeme erandi targemale tööstusele

Seda tunnistas saates ka majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ja selgitas, et valitsus on töörännet üle vaatamas. Näiteks 30 aastat kehtinud sisserände piirarv kolmandatest riikidest värbamisele, mida ka Magnetic MRO on kasutanud, võiks saada täiendava erisuse. See tähendab, et töötajate puudusega eksportivad ja kõrget lisandväärtust pakkuvad sektorid saaksid kvoodiväliselt palgata täiendavalt 1300-2600 välistöötajat.

„Oleme juba teinud erandid teadlastele, IT-inseneridele, programmeerijatele. Nüüd olemegi valitsusega ette valmistamas oskustöötajate erandit. Tahame, et meil tuleks aina rohkem tarka tööstust siia ja tööstus saaks kasvada ning areneda,“ selgitas Keldo. „Meie tööränne on olnud ja jääb ka selle muudatusega üheks konservatiivsemaks.“

Tööle rännatakse ajutiselt

Siiski aetakse töörännet tema sõnul tihti, ka inimeste hirmutamiseks, segamini massiimmigratsiooniga. “Debatt läheb tihti emotsionaalsele pinnale. Visata õhku, et meil hakkab nüüd igal aastal seeläbi 9000 inimest tulema, no statistika seda ei tõesta,“ märkis ta. „Tööränne on üks kontrollitumaid ja spetsiifilisemaid rändeliike, kus inimesel peab olema taskus kehtiv tööleping, ta tuleb siia tulu teenima või mingit konkreetset oskust rakendama.“

Hotellide Radisson ja Palace juht ning Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp rõhutas, et tööränne on ajutine ja pereliikme võtab kaasa vähemus – ca 14% inimestest. Seda kinnitas ka Mäeotsa kogemus.

„Tullakse üheks, kaheks või kolmeks hooajaks. Tahaksime neid kauemaks, sest spetsialistide välja koolitamine võtab Eestis aastaid, ja võiksin anda garantii tööks mitmeks aastaks, aga nad ei taha end väga pikalt ära lubada. Naudivad vabadust, et äkki keegi kuskil pakub mulle rohkem raha ja siis nad lähevadki võib-olla konkurendi juurde,“ kirjeldas Käpp.

Tippjuht: Eesti peab end sihtkohana reklaamima hakkama

Lisaks juriidikale tuleb mõelda turundusele. „Miks mitte tulevikus ei võiks nii olla, et Eesti riik reklaamib nendel turgudel, kus ta tahab töötavaid uusi inimesi piiratud ajaks siia saada,“ selgitas Käpp. „Ajutine tööränne on ju Austraalias ja Dubais ning töötab hästi, ilma et riik oleks kuidagi kahjustunud. Saame õppida Skandinaavia vigadest ja väikese riigina veel paremaid lahendusi välja mõelda.“

See on Keldo sõnul ka plaanis. Uue siseministriga, kelle vastutada need küsimused on, kohtunud Keldo sõnul arutatakse asjaajamise kiirendamist. „Olen saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et oleme digiriik, aga välistöötajate värbamise protsess on üpris paberimahukas ja tehniline. Leiame sinna IT-arendusraha, et seda protsessi automatiseerida,“ rääkis ta. Lisaks plaanitakse koostööd konkreetsete sihtriikidega, millega on Eesti julgeolekuasutustel parem infovahetus. “See tagab ka turvalisuse. Kui ühiskonna liikmed saavad aru, kuidas tööränne käib, siis pole ka poliitilist ega ühiskondlikku vastuseisu,“ hindas minister.

Artikkel ilmus ajalehe Äripäev veergudel.