Kai Realo: bürokraatiale peab lähenema radikaalselt

Eesti majanduse kasutamata võimalus on bürokraatia radikaalne vähendamine, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo ajalehe Postimees arvamusveergudel. Muidu menetleme surnuks kõik head algatused ning elujõuliseks jäävad või saavad vaid need, mis on suutnud end bürokraatiast läbi murda ning saada tähelepanu kas poliitikutelt või tippametnikelt.

Riigile dubleeriv ühtede ja samade andmete esitamine, kohustus kindlustada ka kinnisel territooriumil sõitvaid sõidukeid, idee nõuda restoranis iga toidu puhul liha päritolu näitamist, kohustus koguda ning jagada riigiga andmeid, mida keegi tegelikult ei kasuta või ametnike suvast lähtuvad täiendavad tingimused mistahes nõude täitmisel.  Lisaks eelnevale aga ka Euroopa Liidu reeglite nõutust karmim Eesti õigusruumi üle võtmine.

Need on vaid mõned nopped enam kui 30 näitest, mille on ettevõtjad Tööandjate keskliidu avalikus ideekorjes juba mõttetu bürokraatia näidetena välja toonud ja mille võiks ära kaotada.

Ettevõtjad ja tööandjad ei võitle kasvanud bürokraatia ja halduskoormuse vastu mitte lihtsalt põhimõtte pärast või seetõttu, et pole muuga tegeleda. Vastupidi, tarbetu bürokraatia takistabki selle muu ehk põhitegevusega ja lisandväärtuse loomisega tegelemast. Ka kõige väiksem kohustus, mida ettevõtja peab täitma, kuid mis ei ettevõttele ega ühiskonnale väärtust juurde loo, on kulu nii tööandjale kui ühiskonnale.

Ühiskond maksab bürokraatia kinni

Iga nõue tähendab, et keegi on selle välja töötamisele kulutanud aega ja energiat, keegi peab seda täitma hakkama ja keegi peab seda kontrollima hakkama. See lumepall on vaikselt veeredes üha paisunud ja paisunud.

Näiteks Prantsusmaa tööandjad arvutasid välja, et aastatel 2017-2022 võttis Euroopa seadusandja vastu 850 uut ettevõtjatele suunatud kohustust, kokku 5422 lehekülge. See teeb keskmiselt 12 õigusakti ja 75 lehekülge kuus. Mario Draghi tõi hiljuti oma konkurentsivõime raportis välja, et Euroopa Liit on 2019. aastast kehtestanud 13 000 uut regulatsiooni, Ameerika samal ajal 3000.

Nii näevadki enam kui pooled Euroopa ettevõtjad  halduskoormuse vohamist arengu pidurina. Suuremad ettevõtted on pidanud looma töökohti ainult aruandluse ja vastavusdokumentatsiooni loomisega tegelemiseks, kulutades selleks sadu tuhandeid eurosid ettevõtte kohta, samas avaliku sektori tarbetu halduskoormuse kasvatamise maksame ühiskonnana kinni. Seda ressurssi, mis kulub tulutule tegevusele, võiks mujal palju kasulikumalt kasutada.

Nii palju kui vaja, aga nii vähe kui võimalik

Uue valitsuse üks prioriteet on õigustatult majanduse arendamise kõrval kaitsevõime suurendamine, sest see parandab nii siinsete kui välisinvestorite, aga ka inimeste väga madalat kindlustunnet. Ühiskonna jõukus ja riigi maksutulu luuakse ettevõtluses ning sellest sõltub, kas riigil on raha vajalikesse ühistesse valdkondadesse investeerimiseks.

Seepärast on kaitsevõime tugevdamiseks tarvis ettevõtluse arengule kaasa aidata ka bürokraatiat otsustavalt vähendades. Asjaajamise puhul peab kehtima põhimõte – nii palju kui vaja, aga nii vähe kui võimalik.

Artikkel ilmus ajalehe Postimees arvamusveergudel.