Hando Sutter: uus majanduskasv muutunud keskkonnas vajab head koostööd

Majanduskasv saab uue võimaluse üksnes ettevõtjate ja riigi koostöös, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter ajakirjas Edasi.org.

Oleme kolmandat aastat kestva majanduslangusega justkui ära harjunud. Ettevõtjad on loomult positiivsed ja otsivad kriisis kohanedes uusi võimalusi, mistõttu ei paista majanduse raskused tihti välja. Viimaseid majandusprognoose loeb üldsus samuti pigem optimistlikumana – kohe-kohe hakkab paremaks minema. Ehkki positiivne suhtumine on tähtis, ei saa end uinutada lasta. Oleme ootust kohe saabuvast kasvust pidanud edasi lükkama viimased paar aastat. Kuigi tunneli lõpus näikse valgust paistvat, siis kiiret taastumist ning buumi ei tõota ka lähitulevik.

Nimelt enam kui 80% Eesti SKPst moodustab eksport. Avatud ja väikeses majanduses on see ainus, mis riiki raha sisse toob ehk meie käekäik sõltub lisaks meie endi tegevusele sellest, kuidas läheb meile oluliste partnerite – näiteks Soome, Rootsi ja Saksamaa – majanduses. Sihtturgude habras majandus ja tagasihoidlikud prognoosid näitavad, et buumi ei saa neilt oodata.

Ehkki languse üks põhjustajatest on eksporditurgude raskused, siis üksnes nende taastumise ootamine võib meile kalliks maksma minna. Kiire sisendhindade tõusu tõttu on vähenenud ettevõtete võime välisturgudel soodsama hinnaga võistelda ja seetõttu pole me taastumise järel konkurentsis samas olukorras kui enne kriisi. Lisaks võistleb andekate inimeste, investeeringute ja uute ettevõtete meelitamise nimel kogu arenenud maailm, sest need tähendavad töökohti ja riigile maksutulu.

Seetõttu peame teistega võrreldes olema nii head, et meist ei saaks mööda vaadata nii ettevõtete kui riigi tasemel. Pean silmas ettevõtete ja majandusruumi konkurentsivõime kasvatamist.

Stardikoht kriisis uue kasvu ladumiseks võiks olla praegu igati sobiv, sest rasked ajad soodustavad innovatsiooni. Uus valitsus on lubanud fokuseerida majanduskasvu ja majanduse konkurentsivõime tõstmisele. See on fundamentaalselt tähtis, sest riigi ja ühiskonna jõukus luuaksegi ettevõtluses. Samas konkurentsivõimelise majandusruumi loob riik. Kui majandus ei kasva, ettevõtted ei laiene ega loo uusi töökohti, kannatab riigi maksulaekumine ehk võimekus maksta panustada riigikaitsesse, haridusse ja tervishoidu.

Head lahendused saavad siin aga sündida üksnes riigi ja ettevõtete koostöös, konstruktiivselt tegutsemises. See annab uuele majanduskasvule võimaluse.

Ehkki ettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid on valmis panustama, sunnib senine kogemus ka ettevaatlikkusele ja skeptilisusele. Lubaduste välja andmisest keerulisem on neid päriselt täita, sest ellu viimine eeldab kuulamist, tahet, mõtteviisi ja hoiakute muutmist nii poliitikutel kui avalikus sektoris. Ka usaldust. Ilma usalduseta on ladus koostöö pea võimatu.  Eesti inimeste kindlustunne on Euroopa edetabelite põhjas. Siseriiklik tarbimine on drastiliselt kukkunud, ettevõtted investeerivad vähem. Miks meie ühiskonnas on nii palju usaldamatust?

Äsja lõppes maksufestival, milleks valimistel mandaati ei küsitud. Turbomenetlusega muudetakse seadusi ja langetatakse olulisi majandust puudutavaid otsuseid ettevõtjaid sisuliselt kaasamata.

Need on mõned põhjused, miks Eesti üldsuse ja ettevõtjate kindlus tuleviku suhtes ning usaldus riigi institutsioonide suhtes on langenud viimaste aastate madalaimale tasemele. See mõjutab otseselt majanduse käekäiku – kas ettevõtjad julgevad investeerida ja inimesed tarbida või mitte.

Selliselt tegutsemine pole andnud kindlust ühise eesmärgi nimel tegutsemisest ja jäävad loodetavasti iseloomustama minevikku. Seda on lubanud nii peaminister kui majandusminister, kelle valmiv majandusplaan on pälvinud tunnustavaid sõnu ka tööandjate esindajailt.

Tulevikku vaadates peame keskenduma majanduse tootlikkusele ja selle kasvatamisele. Riik on siin seadnud ambitsioonika eesmärgi kergitada see 2035. aastaks 110% Euroopa Liidu keskmisest, täna tammume paigal 80% juures. Kui aastaid olime uhked oma majanduse tootlikkuse kasvu üle, siis viimastel aastatel on kasv tardunud, lähi kvartalites  näeme koguni langust. Ambitsioonikas siht on hea, kuid selle eesmärgi täitmine eeldab senisest kaks korda kiiremat arengut. See tähendab, et seda pole siiani tehtuga või kriisi lõppemise ootamisega võimalik saavutada.

Põhitöö on teha ettevõtjail, sest nemad loovad lisaväärtust, kohanevad muutuvates oludes, otsivad uusi turge ning investeerivad toodetesse-teenustesse. Riigil on oluline roll täita just konkurentsivõimelise majanduskeskkonna kujundamisel.

Ettevõtjate unistuste majandusruum soosib innovatsiooni, ei lämmata bürokraatiaga, menetlused käivad kiirelt, tööturg on paindlik ja pakub vajalike oskustega töötajaid, maksude osas on ettenähtavus ja seadusloome osas õiguskindlus, energia konkurentidega võrreldes mõistliku hinnaga ja väärtustatakse majandust kui ühiskonna üht alustala.

Kui eelnevat pole või napib, valib investor Eesti asemel mõne teise riigi. Eestile tähendab see kaotatud investeeringuid, töökohti ja maksutulu.

Esimesi samme on riik õnneks õiges suunas astumas ja plaanib muuta ammu ajale jalgu jäänud välistöötajate värbamise reegleid, mis aitaks leevendada süvenevat töötajate puuduse kriisi. Nimetatud reeglid on meil olnud arenenud maailma ühed rangemad ja koosmõjus väikese tööturuga kahjustanud meie konkurentsivõimet. Sammud on küll õiges suunas, aga siiski alles esimesed pikema teekonna alguses. Me ei saa lubada poolel teel seisma jäämist.

Eesti elanikkond vananeb ja tööturult on puudu umbes 6000 inimest aastat, kes aitaksid tänast heaolu taset hoida. Aga miks hoida? Me tahaks homme ju tänasest paremini elada. Majanduse arenemiseks ja ettevõtete kasvamiseks on vajalike oskustega töötajate olemasolu kriitilise tähtsusega.

Samuti ootavad ettevõtjad, et lubatud maksurahu päriselt kestma jääb. Ka kohalikud maksud on maksud ning koalitsioonierakonna esindajate sõnadel on mõju, kui nad maksuotsustele järel käivad välja idee arutada täiendavate kohalike maksude rakendamise üle või põlistada ajutisena lubatud julgeolekumaks. Peaministri kinnitusel siiski enne 2027. aasta Riigikogu valimisi Eestis uusi makse ei kehtestata.

Maksude kokku kogumine on korras riigirahanduse üks pool, teine on kulude kasvu ohjamine ja kärpimine ning üle jõu elamise lõpetamine. Kas oleks mõistlik ajal kus maksumaksjate käest kolm aastat kogutakse riigikaitsesse 800 miljonit eurot lisamakse aastas ka külmutada riigi indekseeritud kulud? Julgeolekuolukord on keeruline ning nõuab kõigi ühist erakorralist pingutust. Rahapuudust saab mitmes riigi valdkonnas leevendada ka eraraha kaasamisega – näiteks kõrghariduses õppijate omavastutust suurendades osalise õppemaksu näol või tervishoius tööandjate tervisekulude lubatud piirmäära tõstes.

Ettevõtjaile olulise mõjuga ja keerukas küsimuste pundar on energia hind. Elektri lõpphind on kasvanud regiooni kõrgeimaks ja see halvendab oluliselt Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning peletab siit majanduskasvu seisukohalt hädavajalikud tööstusinvesteeringud. Uuel aastal ootavad ees uued reguleeritud hinnatõusud.  Ettevõtjad soovivad valitsuselt pingutust ja on valmis ka ise panustama, et tekiks usutav plaan tagamaks roheenergiale ülemineku koos varustuskindluse ja konkurentsivõimelise lõpphinnaga siinsetele tarbijatele.

Suur küsimus tuleviku osas on rohepoliitika. Ettevõtjad toetavad kestlikku ja jätkusuutlikku tegutsemist, kuid majanduse surnuks reguleerimise asemel peaks rohepööre olema majanduskasvu ja uute tehnoloogiate juurutamise vedur. Roheplaane pole võimalik saavutada ettevõtjateta ja seda eesmärki suudab täita paremini konkurentsivõimeline majandus, mis on efektiivne, järgib ringmajanduse põhimõtteid, panustab innovatsiooni ja loob uusi lahendusi. Paraku on seni Kliimaseaduse ümber toimunu pigem tekitanud täiendavat ebakindlust kui selgust tulevase majanduskeskkonna osas.

Eesti mured ei ole paraku ainulaadsed. Oleme osa Euroopa majandusruumist, mis jääb ülejäänud maailmast üha enam maha. Innovatsiooni asemel paistame silma bürokraatia kasvatamisega ja kehv siseturu toimimine ning suutmatus vedada maailmas olulisi muudatusi teeb vaesemaks iga eurooplast.  Hiljuti Euroopa konkurentsivõimet kaardistanud Mario Draghi rõhutas, et majanduskasvu tagamine on ühiskondadele eksistentsiaalne küsimus – majanduslik nõrkus ja mahajäämus vähendab lisaks sissetulekutele ka jõudu maailma asjades kaasa rääkida ja võimalusi oma sõltumatuse kaitsmiseks. Kui Euroopa Liit ei suuda seda oma elanikele pakkuda, kaotab see oma algse mõtte. Õnneks saavad siinsed ettevõtjad ja tööandjad sellise tuleviku oma tubli tööga ära hoida.

Algust saab teha ambitsiooni suurendamisega. Ettevõtjate, teadlaste ja avaliku sektori koostöös selgus hiljuti, et nii riiki kui ettevõtteid hoiab tagasi napp ambitsioon. Leppimine saavutatuga. Vähene riskijulgus. Neid võib võimendada majanduslangusest ja kasinatest väljavaadetest õhkuv pessimism, kuid tegelikult teevad Eesti ettevõtted ka täna vägevaid tegusid. Olgu selle tunnistuseks hiljuti Ettevõtluse- ja Innovatsiooni Sihtasutuse, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja koostöös tunnustatud aasta silmapaistvamaid ettevõtteid ja nende üliinspireerivad lood. Meil on kellest eeskuju võtta. Nende areng on heaks õppetunniks, kuidas kõikide raskuste kiuste ja muidu Euroopa ääremaaks peetud ning vaenuliku naabri kõrvalt maailma muutvaid tooteid ja teenuseid laia maailma pakkuda.

Ärme laseme praegusel kriiside ajal raisku minna. Ehitame uuesti usaldusesillad, et heas koostöös muutunud maailmas majanduskasvu toel nautida suurepärast elu armsas ja elujõulises Eestis!

Artikkel ilmus ajakirjas Edasi.org.