Erkki Laugus: kui tahame olla edukas, peame olema Põhjamaa

Eesti Põhjamaana jõulisem positsioneerimine ja siinse asjaajamise müümine aitab siia meelitada ettevõtteid, kes sõjahirmu tõttu tulemata jääksid. „Kui tahame olla edukad, peame olema osa Põhjamaadest,“ leiab Tallinna Kaubamaja juht Erkki Laugus.

„See on miljoni dollari küsimus, kas oleme juba põhjas või on ikkagi veel ruumi minna,“ rääkis Tallinna Kaubamaja juht ja Kaupmeeste liidu juhatuse esimees Erkki Laugus Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“. „Kaubanduses on langus viimastes kvartalites süvenenud ja maksumuudatuste mõjud on järgmisel aastal veel ees. Samas on inimesed juba emotsionaalselt negatiivse fooniga harjunud ja selle mõju väheneb. Ilmselt oleme kuskil põhja lähedal. Varsti.“

Kuna väliskeskkonda muuta ei saa, on tähelepanu Lauguse sõnul ettevõtte sisemistel teemadel – efektiivsus, optimaalne laovaru ja ostmine ning töötajate hoidmine. „Langus saab läbi kasvõi seetõttu, et mängijate hulk turul väheneb ja see annab elus püsivatele uued võimalused.“

Enam hullemaks minna ei saa? Optimist: saab küll

Maksutõusude mõju ootab ka majutus-toitlustussektor. Sel aastal kerkinud üldine käibemaksumäär tõuseb järgmisel aastal 24%ni, majutuse käibemaks kerkib poole võrra ehk 9% pealt 13%ni, lisaks kerkib tulumaksumäär ja tuleb automaks.

„Nende maksumuudatustega võetakse meil taas hoog alla,“ selgitas hotellide Radisson ja Palace juht ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Ain Käpp. „Viimase nelja aastaga oleme õppinud, et kui on tunne, et enam hullemaks minna ei saa, siis selgub, et saab väga palju minna.“ Turism ei ole veel kriisieelsele tasemele taastunud ja sisendite kiire kallinemine on kulusid tõstnud 40%, kuid selle võrra hindu kergitada pole saanud, sest välisturiste napib.

„Poliitikud küll ütlevad, et mis see käibemaks siis on, panen lihtsalt otsa, siis oleme seda „pane lihtsalt otsa“ proovinud neli aastat, aga tulemus on pool protsenti,“ selgitas ta.

Riigi tegevus tekitab trotsi

Mõlemat valdkonda räsib veel madal tarbijate kindlustunne. Selle ja kestva majanduslanguse üle arutamist on peetud enda vaeseks vingumiseks, kuid Käpp ja Laugus selle hinnanguga nõus ei ole.

„Liigne kirumine ei vii kuhugi,“ nõustub Laugus. Samas teeb ettevõtjaile muret see, et välja paistavad üksikud meetmeid nagu näiteks maksutõusud, mitte tervikpilt, kuhu riigina kolme või viie aasta pärast jõuda tahame. „See, kuhu tahame välja jõuda, määrab ära tegevused. Täna tegeleme nagu kiirabimeetodil kellelegi elustamisega, teadmata, mis tal viga on. See teeb väga-väga ettevaatlikuks.“

Turismis on pilt Käpa sõnul lootustandvam, sest riigiga vaadatakse strateegiliselt 10 aastat ette, et sektor poleks ühe ministeeriumi valdkond, vaid kogu riigi tähtis eksportiv sektor.

„Kui ütleme, et loodus, kultuur ja toit on meie tugisambad, siis küsime, kas kultuuriministeerium ka teab seda,“ selgitas ta. “Loomult olen igapäevaselt üdini positiivne, aga viimased neli aastat olen pidanud positiivsust otsima ja see on raske. Ka erinevad riigi sekkumised tekitavad trotsi – said enda sihi paika, ettevõtted toimetavad ja juba jälle tuleb mingi takistus. Seda ei saa ilma virinat ju pealt kuulata.“

Baltikumi asemel olgu sihikul Põhjamaad

Veel mõjutab kindlustunnet agressiivne naaber. Kuigi ka Lauguselt on näiteks Berliinis käies küsitud, ega te seal karda, siis vahemaa Kiieviga on Tallinnal ja Berliinil võrdne. Kuna asukohta muuta ei saa, soovitab ta ses küsimuses fookust suunata ja suhtumist muuta.

„Meil on häid edulugusid – digiriik, kiire asjaajamine. Kui suudaksime neid asju võimendada ja meelitada siia neid ettevõtteid, kelle jaoks ei ole primaarne asukoht, vaid asjaajamise kiirus ja ärikultuur, siis see võiks olla meie võimalus,“ selgitas ta. Suuri tootmisi takistab siia meelitamast ka töötajate puudus.

Lisaks leiab ta, et Eesti peaks märksa rohkem müüma end kui Põhjamaad ja distantseerima Nõukogude aja vaatest, et oleme osa Baltikumist. „Kui tahame olla edukad, peame olema osa Põhjamaadest,“ selgitas ta. Näiteks Tallinna Kaubamaja strateegiline eesmärk on olla Põhjamaade parim kaubamaja. „Olla Baltikumi parim kaubamaja? Noh, see ei kõla eriti nagu. Enamus maailmast ei tea, mida Baltikum tähendab. Isegi, kui oleme Põhjamaadest väikseim osa, siis see on hea koht, kus olla.“

Ambitsiooni rohi: julgust ei peaks karistama

Julgemaid sihte seadmast hoiab teinekord tagasi vähene tahtmine ja ambitsiooni nappus. „See on kultuuri küsimus. Oleme viimased 30 aastat harjunud sellega, et head näited on teretulnud, aga ärme räägi nendest, kes on ebaõnnestunud või siis ignoreerime neid,“ selgitas Laugus. Kui Ameerikas on pankroti läbinud ettevõtja kogemuse võrra rikkam, siis Eestis ebaõnnestujaga kokku puutuda ei taheta, sest „see ju nakkab“.

Tema sõnul ei tohi initsiatiivi karistada isegi, kui see lõpeb ebaõnnestunult. „Kõik ei õnnestu. Igal juhul tuleb tunnustada julguse eest. Muidu ei teki uued ideed ja järgneb lihtsalt vaikne hääbumine.“

Mis nõu annaksid majandusministrile majanduse konkurentsivõime suurendamiseks?

Erkki Laugus nõuanne: Kaubanduses peame jälgima, et meie käibemaksutase ei oleks Euroopa keskmisest kõrgem. Teine asi on stabiilsus. Meil on ülitähtis taastada usaldus poliitikute suhtes. Liiga palju on seda, et igal poliitikul on küljes taak „ütlen üht, teen teist“. Tahaks oma poliitikuid usaldada, andke selleks põhjus.

Ain Käpp nõuanne: Lihtsaim soovitus oleks jaanuari majutuse käibemaksutõus ära jätta, kuna riik ei kaotaks midagi, pigem võidaks. Lisaks vaataksime toitlustusega seotud käibemaksumäära küsimust. Meil ei ole riigilt abi ega tuge tarvis, vaid rahu ja tingimusi oma ettevõtete arendamiseks ning sektori parendamiseks.

Artikkel ilmus ajalehe Äripäev veergudel.