Tööandjad peaministrile: majanduse kasvule saamiseks on vaja kindlust
Eesti majanduse langustrendi murdmiseks peab taastama usalduse ja koostöö valitsuse ning ettevõtjate vahel, rõhutasid Eesti Tööandjate Keskliidu juhid esimesel ametlikul kohtumisel peaminister Kristen Michaliga.
„Eesti üldsuse ja ettevõtjate kindlus tuleviku suhtes on langenud viimaste aastate madalaimale tasemele ja see mõjutab otseselt majanduse käekäiku – kas ettevõtjad julgevad investeerida ja inimesed tarbida või mitte,“ märkis Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter. „Eesti majanduse kasvule pööramiseks ja konkurentsivõime kasvatamiseks peame taastama usaldusliku suhte ja koostöö valitsuse ning ettevõtlusorganisatsioonide vahel. Oleme ettevõtjatega valmis sellesse oma kogemuste ja konkreetsete ettepanekutega panustama ning oli hea kuulda, et oleme selles valitsusjuhiga ühel meelel.“
Tööandjate ootus valitsusele on, et lubatud maksurahu ka päriselt kestma jääb. „Ka kohalikud maksud on maksud ning koalitsioonierakonna sõnadel on mõju,” viitas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo tehtud maksuotsustele järgnenud ideele arutada täiendavate kohalike maksude rakendamise üle ja põlistada ajutisena lubatud julgeolekumaks. Peaministri kinnitusel enne 2027. aasta Riigikogu valimisi Eestis uusi makse ei kehtestata.
“Maksude kogumine on korras riigirahanduse üks pool. Teine pool on kulude kasvu ohjamine ja kärpimine,” rõhutas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Ain Hanschmidt. Rahapuudust saab mõnes valdkonnas leevendada ka eraraha kaasamisega – näiteks kõrghariduses osaliselt õppemaksu näol või tervishoius tööandjate tervisekulude piirmäära tõstes.
Samuti juhtisid Tööandjad tähelepanu energia hinnale – elektri lõpphinna kasv regiooni kõrgeimaks halvendab oluliselt Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja peletab eemale majanduskasvu seisukohalt hädavajalikud tööstusinvesteeringud. Ettevõtjad ootavad valitsuselt tööd selle nimel, et tekiks usutav plaan, mis tagaks roheenergiale ülemineku koos varustuskindluse ja konkurentsivõimelise lõpphinnaga siinsetele tarbijatele. Lepiti kokku, et Tööandjad teevad selle eesmärgi saavutamiseks lähiajal ka endapoolsed konkreetsed ettepanekud.
Veel kaardistavad Tööandjad valitsuskabinetile esitamiseks kohad, kus saab ja ka tuleb vähendada ettevõtlust kurnavat bürokraatiat – seda nii siseriiklikus kui Euroopa Liidu nõuetest tulenevas asjaajamises.
Kohtumisel tuli juttu ka majanduse arengut pidurdavast oskustöötajate puudusest ja vajadusest värskendada töölepingu seadust, mis ei vasta enam muutunud töövormide tõttu nii töötajate kui tööandjate ootustele. Samuti kordasid Tööandjate esindajad oma toetust valitsuse plaanile tõsta välistöötajate piirarvu kuni 0,2 protsendipunktini.
Majanduse konkurentsivõime kasvatamine on nii Valitsuse kui Tööandjate keskliidu eesmärk ja seetõttu arutati kohtumisel, kuidas laiapõhjaliselt enam kui 2000 Eesti tööandjat esindav liit ja valitsus selle eesmärgi täitmise nimel edaspidi koostööd teevad. Peaminister ja Tööandjad leppisid eile kokku regulaarsetes kohtumistes, et hoida tähelepanu olulisemate Eesti konkurentsivõimet parendavate tegevuste progressil.
Eesti Tööandjate Keskliit ühendab endas peamisi majandusharuliite ja paljusid Eesti suurettevõtteid. Kokku esindab liit otse ja läbi haruliitude rohkem kui 2000 Eesti ettevõtet, mis on omakorda tööandjaks 250 000 töötajale. Liit on apoliitiline mitteriiklik organisatsioon.