Tööandjad: uued maksud tähendavad halbade valikute vahel valimist
Kuigi avansilise kasumimaksu asemel palgafondilt julgeolekumaksu kogumisega kaasneks vähem bürokraatiat ja säiliks Eesti maksusüsteemi lihtsus ning konkurentsieelised, on iga täiendava maksu näol valida halbade võimaluste vahel. Seetõttu ootavad tööandjad, et riik suudaks jõulisemalt kontrollimatult kasvanud kulusid kärpida.
Uue valitsuse välja käidud maksutõusud on karmid ja majanduskasvu kindlasti ei soodusta ning täiendav maksustamine tähendab ainult halbade võimaluste vahel valimist, kommenteeris Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas rahandusministri plaani koguda ettevõtete osa julgeolekumaksust töötajate palgafondilt.
„Kuna julgeolek vajab raha, siis otsitakse ettevõtete kasumimaksule paremat alternatiivi – mis ei vajaks täiesti uue maksu kehtestamist, oleks lihtne ja soodne hallata ning stabiilsema ja solidaarsema maksubaasiga,“ rõhutas Aas.
Ettevõtjad soovivad kaitsta Eesti maksukeskkonna lihtsust ja konkurentsieeliseid, mida kasumimaksu kehtestamine sügavalt kahjustaks. „Kindlasti on ka tööjõu täiendaval maksustamisel omad miinused, sest tööjõukulud on Eestis juba kõrged,“ märkis Aas.
„Ideed tehnilistes detailides arutatud ei ole, kuid põhimõte on, et tööandja maksab ajutiselt veel mingi % tööjõukuludelt julgeolekumaksuks,“ selgitas Aas. Arvutuslikult peaks 1% palgafondist andma suurusjärgus 170 mln eurot. Töötaja netopalk sellest Aasa sõnul muutuma ei peaks, maksusumma võrra jääb tööandjal vähem võimalusi investeeringuteks ja kasumiks, nagu maksude jm kulude puhul ikka.
Kui kasumite üle pole riiklikult arvestust peetud, siis tööjõukulu arvestus on Eestis olemas ja järelevalve tööjõukulude osas Maksu- ja Tolliametis ilmselt üks maailma tõhusamaid – meil on kasutusel töötamise register, tööjõumaksude arvestust on aastakümneid kontrollitud jne.
Riik töötagu julgeolekumaksu kõrval konkurentsivõime toetamise nimel
Lisaks rõhutas Aas, et ehkki maks on ajutine, tähendab suurem maksukoormus hoopi konkurentsivõimele. „Seetõttu on ettevõtjate esimene eelistus näha maksutõusude asemel riigi kulutuste piiramist ja otsustavaid samme majanduse konkurentsivõime toetamiseks.“
Loe ka Tööandjate keskliidu volikogu esinaise Kai Realo kommentaari siit (ERR).