Ivo Suursoo: kui sügavale põhja tahame langeda, et tekiks ambitsioon üles tõugata?

Riigi kroonilist rahapuudust arvestades suhtuvad poliitikud majanduse fookusesse võtmisse üllatavalt leigelt, kirjutas Eesti Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Ivo Suursoo ajalehe Postimees arvamusveergudel. Jätkuv Eesti majanduse konkurentsivõime kahanemine peaks aga kõlama üha valjema häirekellana ja veenma majanduse arendamiseks ambitsioonikaid samme astuma.

Vajadus tegutseda on ettevõtjaile nähtav olnud mõnda aega, sest majanduslangus kestab kolmandat aastat, konkurentsivõime tegi vähikäiku teist aastat järjest ning läinud aastal kahanes ka siinsete ettevõtete tootlikkus.

Eelnev peaks lisaks ettevõtjaile ka üldsust mõtlema panema. Kuna ainult ettevõtlus tagab riigile vajaliku maksutulu, siis vähendab majanduse konkurentsivõime langus ka võimalusi jõuda riigieelarvega tasakaalu, maksta õpetajatele väärilist palka, rahastada meie kaitsevõimet ja tervishoidu ning muid ühiskonna arenguks vajalikke valdkondi. Seega on majanduse konkurentsivõime arendamine riigi elujõu tagamiseks kriitiliselt tähtis.

Konkurentsivõimeline majanduskeskkond ei teki üleöö ega püsi iseenesest, vaid eeldab ambitsioonikaid samme nii ettevõtetelt kui majandusruumi kujundajatelt.

Nende sammude välja selgitamiseks ja sõnastamiseks töötasid koos avaliku ja ettevõtluse esindajad ning teadlased, kes ettevõtete ambitsiooni, arengupidureid ja kasvuks vajalikke tingimusi uurisid.

Koostöös jõuti järeldusele, et Eesti arengu tagamine ei ole üksnes riigi ülesanne, vaid ühiskondlik kokkulepe ja tegevuskava. Selleks peaksime järgnevaks kümnendiks seadma valitsuste üleseks Eesti riigi prioriteediks kõrgema lisandväärtusega majanduse arendamise.

Samas suunas unistab ka riiklik strateegia „Eesti 2035“, mis näeb ette ettevõtete tootlikkuse senisest kaks korda kiiremat arengut järgmisel kümnel aastal ja jõudmist 100%ni Euroopa Liidu keskmisest. Ambitsioonikas ja hea siht, kuid iseenesest ja seni tehtut jätkates see unistuseks jääbki. Selle eesmärki saavutamisele tuleb keskenduda.

Majandus olgu igale valitsusele tähtis

Suured muutused ei sünni üleöö ja seetõttu tegid ettevõtlusliidud kevadel Eesti erakondadele ettepaneku sõlmida majandusleppe vormis see ühiskondlik kokkulepe ja keskenduda lähiaastail riigikaitse ning -rahanduse korrastamise kõrval majanduse konkurentsivõime kasvatamisele. Selle saavutamiseks sõnastati riigile kaheksa ja ettevõtjaile viis vajalikku ambitsioonikat sammu.

Ettevõtjad saavad panustada ise enda pakutava lisaväärtuse kergitamisse – investeerida innovatsiooni ja innovaatiliste toodete-teenuste arendamisse, suurendada ekspordi mahtu ja laiendada ekspordi sihtriikide hulka ning digitaliseerida ja automatiseerida. Samuti tuleb parandada juhtimiskvaliteeti, mille tähtsust rõhutasid eriti siinseid ettevõtteid esindavad liidud.

Riik saab aga hoida konkurentsivõimelist ärikeskkonda ja toetada majanduse struktuurimuutust suurema lisandväärtuse suunas stabiilset ja konkurentsivõimelist maksukeskkonda hoides, tagades vajalike oskustega töötajad tööturul ning mõistliku hinnaga energia.

Samuti saab riik vähendada otsustavalt bürokraatiat, kasvatada avaliku sektori efektiivsust ning viia rohepööret ellu ettevõtete konkurentsivõimet suurendaval viisil. Lisaks investeerib riik innovatsiooni ja uurimis-arendustegevustesse, tagab vajalikud meetmed kõrgema lisandväärtusega kaupade ja teenuste ekspordiks ning kapitali kättesaadavuse.

Ettevõtjad tunnevad, et majandus pole kellegi asi

Riigi kroonilist rahapuudust arvestades said need ettepanekud erakondade poolt võrdlemisi leige vastuvõtu. Majanduse olulisust poliitikud küll valdavalt mõistavad, kuid majanduse arendamise fookusesse võtmine, selleks vajalike otsuste tegemine ja tehtu mõõtmine vajab veel veenmist.

Leige vastuvõtt võimendas ettevõtjate viimaste aegade tunnetust, et majandus pole justkui kellegi asi ja jääb teenimatult muude teemade varju. Ka näiteks majandusministri majandusplaan pole valitsuse tähelepanu saanud. Nii ongi pigem kasvanud lämmatav bürokraatia, kestab lõputu maksusegadus, seadused muutuvad kohati üleöö ja näiliselt kaasates ning otsuste mõju ettevõtluse konkurentsivõimele ei kaaluta piisava tõsidusega.

Tõsi, nii saab ka. Ettevõtjad saavad oma äridega ise hakkama, keeruline aeg sunnib kohanema, ära kadunud turgudele ja klientidele leitakse asendus ning kasvuks tehakse, mis võimalik. Samas jätame ühiskonnana nii võimalused kasutamata – kui ettevõtjate ambitsiooni toetab hea ettevõtluskeskkond, siis võiks areng olla oluliselt kiirem, mis kergitab omakorda ühiskonna jõukust. Heaolu laiali jagamise käigus on ununenud, kus ühiskonna heaolu üleüldse luuakse. Ikka ja endiselt ettevõtluses.

Kogu heaolu-Euroopa on uinunud

See ei ole üksnes Eesti ees seisev mure, vaid ülejäänud Euroopa heaoluühiskondi kimbutav probleem. Kui Eesti majandus tammub Euroopa viimaste seas ja majanduslangus võttis käsile mitmenda aasta, siis Euroopa tervikuna jääb maha USAst, Hiinast ja ülejäänud arenenud maailmast.

Kasvule vajalike tingimuste loomise asemel on tähelepanu läinud reguleerimisele ja heaolu pakkumisele ning selle tagajärjel kolivad mujale investeeringud, innovatsioon ja talendid ning töökohad.

Mõnda aega on võimalik nii riiki üleval pidada, kuid konkurentsitihedas maailmas tähendab see mandumist ja oma majandusliku ning poliitilise mõjuvõimu käest andmist. Maksustades või laenates rikkaks ei saa.

Majanduse pilvine väljavaade on seetõttu parim aeg otsustamatusest loobumiseks ja ambitsiooni tõstmiseks. Eesti üha kehvemad näitajad viitavad sellele, et meil pole ka teist või paremat valikut. Kui sügavale tahame langema, et tekiks ambitsioon üles tõugata?

Ambitsioon on valik

Rõhutan ambitsiooni põhjusega, sest see on nii ettevõtluse kui riigi üks arengupidureid. Oleme teinud suuri asju, rajanud rahvusvaheliselt kuulsaks saanud edulugusid, kuid tervet hulka ettevõtjaid ja juhte hoiab tagasi vähene ambitsioonikus. Saavutatu ja kulgemine rahuldab, kuid ettevõttele ja ühiskonnale tähendab see mitte paigalseisu, vaid tagasiminekut. Konkurendid ju tegutsevad ja libisevad eest ära. Seetõttu kutsuvadki ettevõtjad teisi ettevõtjaid kui poliitikakujundajaid üles Eesti heaks ambitsioonikamalt unistama ja tegutsema.

Ivo Suursoo arvamusartikkel ilmus ajalehs Postimees.