Veljo Konnimois: matemaatika pole popp ja see on ühiskonna probleem

Kui eelmisel aastal ei saanud põhikooli matemaatika lõpueksamilt läbi iga viies, siis tänavu iga neljas õpilane. Matemaatika pole noorte seas popp ja see on kogu ühiskonnale lahendamist vajav probleem, rõhutas Eesti Tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht ja ettevõtja Veljo Konnimois ajalehe Eesti Päevaleht arvamusveergudel.

Värsked eksamitulemused viitavad endiselt lahendamata murele – liiga suure hulga noorte matemaatikaoskused ja huvi aine vastu kaovad põhikooli lõpuks. Ehkki eksamitulemused kõnelevad juba tehtust ehk minevikust, siis need maalivad kurva pildi ka tuleviku kohta. Huvi matemaatika vastu ei kõnele üksnes arvutusoskusest või selle vajaka jäämisest, vaid saamata jäänud rikkusest lisaks õppurile endale ka kogu ühiskonnale.

Matemaatika on nimelt alus kõrge lisandväärtusega teadusharudele ja insenerivaldkondadele, millest omakorda võrsuvad suurt lisandväärtust loovad ja kõrge palgaga töökohad. Kui Eesti soovib luua innovaatilisi lahendusi ja tipptasemel tehnoloogiaid, ägedaid tööstusettevõtteid, majanduskasvu ja konkurentsieeliseid, siis matemaatika õppimisest ei saa üle ega ümber.

Inseneride tööga luuakse suur osa Eestis loodud väärtusest, kaasa arvatud maksurahast riigieelarves, millest riigi arenguks – ka õpetajate palkadeks – vajalikke investeeringuid teha.

Heaolu kasvuks on vaja insenere

Tööandjad on aga aastaid vaadanud kasvava murega pealt inseneride puuduse süvenemist. Kutsekoja OSKA andmetel jääb järgmisel 10 aastal puudu 2/3 vaja minevatest tehniliste erialade töötajatest nii tööstuses kui energeetikas, rohetehnoloogiates, uute materjalide väljaarendamises ja mujal sektorites. Nendest valdkondadest võiks kasvada mõni järgmine suur Eesti edulugu.

Rohemuutus, ettevõtete innovatsioonipööre ja energeetika arendamine jäävad insenerideta tegemata, Eesti kaotab võimaluse neid valdkondi eest vedada ja jääme sabassörkijaks ning siinsed ettevõtted kaovad konkurentsist. See tähendab ka, et Eestisse kas ei looda hästi maksvaid töökohti või kolitakse need teistesse riikidesse, kus leiab vajalike oskustega töötajaid.

Inseneride kasvavat vajadust kõneleb ka vähenev ja vananev Eesti ühiskond. Unistame ju järjest paremast elujärjest ja helgest pensioniajast tulevikus, kuid varasematest põlvkondadest kordades madalam sündivus tähendab, et ülalpeetavate arv kasvab ja maksumaksjate arv väheneb.

Kui soovime säilitada vähemalt sama head elu kui täna, rääkimata selle parandamisest, peab kasvama panema iga töötaja ja ettevõtte tootlikkuse. Jääme selles täna Euroopa Liidu keskmisele enam kui viiendiku võrra alla ja tammume selles juba pikka aega ühe koha peal.

Kõik algab õpetajatest

Huvi reaalainete vastu kaob ja neid peetakse igavaks või raskeks, kui õppekavad on vananenud ja õpitu side päriseluga väike ning õpetajad õpetajate puuduse tõttu üle koormatud. OSKA andmetel on Eesti koolides iga neljas füüsika- ja iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja üle 60 aasta vana ehk see mure üksnes süveneb. Kui kogenud pedagoogid pensionile suunduvad, on neile väga raske asendust leida, sest alla 30-aastaseid õpetajaid on koolides napp kümnendik.

Ehkki rahal ehk väärikal palgal on õpetajate motiveerimisel määrav roll, vajavad nad lisaks sellele head tugisüsteemi ehk tipptasemel koolijuhtimist ja juhendamist ametit alustades ning arenguvõimalusi. Samuti mõistlikke ootuseid lapsevanematelt ja tööandjate panust haridusprobleemide juures kaasa mõtlemisel ning nende lahendamisel.

Lõpetame matemaatika jagamise kitsaks ja laiaks

Ühe kitsaskoha saab lahendada ka põhikooli järel ehk lõpetada gümnaasiumis matemaatika jagamine kitsaks ja laiaks ning pöörata erilist tähelepanu just laia matemaatika kvaliteetsele õpetamisele.

Ühiskonnale antakse lihtsamat lahendust võimaldades vale signaal, sest noorte tänased otsused on kaalukad ja nende tagajärgi näeb alles 10–20 aasta pärast. Kui lai matemaatika avab hiljem uksed IT- ja insenerivaldkonna õppeprogrammide juurde, siis kitsa matemaatika eksami valinud noor kitsendab hiljem oma edasisi erialavalikuid. Kui juba on valitud gümnasisti tee, ei tohiks gümnaasiumis teadmiste omandamise ja eriti reaalainete osas järeleandmisi teha.

Artikkel ilmus ajalehe Eesti Päevaleht arvamusveergudel.