Kai Realo: ettevõtluses loodud väärtus aitab riiki kaitsta

Toimiva demokraatia, vabaduse ja heaolu vundament on tugev majandus, rõhutab Eesti Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo EPL/Delfis. Ettevõtluses loodud väärtus võimaldab riigil end kaitsta ja seetõttu tasub panustada majanduse arengu tagamiseks.

Eesti peab tegema kõik võimaliku enda kaitsemiseks ja julgeoleku suurendamiseks ning liitlaste ees võetud kohustuste täitmiseks. Kui mitu protsenti majandusest selleks praegusele saame ja peame (lisaks) investeerima, see peab selguma ühiskondliku arutelu tulemusel.

Selle juures vajab vastust ka küsimus, kust raha selleks tuleb? Riigil ühtegi sala-allikat või raha riiulil-kontol ootamas ei ole. Raha meie Eesti riigi majandamiseks ja avalike teenuste pakkumiseks, ka turvalisuse tagamiseks, tuleb ettevõtlusest – meie inimesed käivad tööl, tegelevad ettevõtlusega ja maksavad palga- ning tulumaksu, kaupade ja teenuste tarbimiselt laekub käibemaks. Need moodustavad lõviosa riigieelarve maksulaekumistest.

Nende maksude laekumine ühisesse riigieelarvesse sõltub omakorda sellest, kui suuri palku suudavad maksta siinsed ettevõtted. See omakorda sõltub sellest, kui konkurentsivõimelised on ettevõtted ja majandusruum.

Ettevõtluses loodud väärtus aitab riiki kaitsta

See tuletab meelde, et toimiva demokraatia, vabaduse ja heaolu vundament on tugev majandus, sest ettevõtluses loodud väärtus võimaldab riigil nii end kaitsta kui ühiskonna arengusse panustada.

Eesti majandus aga langeb juba kolmandat aastat järjest, ettevõtted tunnetavad konkurentsivõime langust eksporditurgudel ja investorid valivad Eesti asemel mõne teise riigi. Seetõttu juhib praegune arutelu tähelepanu ka küsimusele, mida on vaja teha selleks, et Eesti ettevõtete ja ettevõtlusruumi konkurentsivõimet kasvatada ning majandus taas kasvule pöörata.

Üht võluvitsa selleks ei ole ja seniste tegevuste jätkamisest trendi pööramiseks ei piisa. Majanduses muutuse käivitamiseks peavad erasektor ja riik tegema koostööd, olema ambitsioonikamad.

Ettevõtjasõbralik majandusruum soosib innovatsiooni, ei lämmata bürokraatiaga, menetlused käivad kiirelt, tööturg vastab ettevõtete vajadusele, maksude osas on ettenähtavus ja seadusloome osas õiguskindlus, energia mõistliku hinnaga ja väärtustab majandust kui üht ühiskonna alustala. Viimasest sõltub tahe majanduse arengut tähtsustada ja selle nimel töötada ka näiteks valitsuse üleselt.

Riiki on võimalik pidada ka laenamise või kärpimisega, kuid ainus jätkusuutlik viis on siiski arenev ja kasvav majandus, mis lisaks arengule ja turvalisusele tagab ka ühise jõukuse kasvu.

Osa kaitsekuludest saaks suunata Eesti tööstusesse

Kui kaitsekulutusi otsustatakse suurendada, siis on oluline mõelda ka sellele, kui suure osa täiendavast eelarvest saaks suunata Eesti majanduse turgutamisele. Ehk, kui plaanime raha suunata oma kaitsevõime parandamiseks, võiks osa hangitavast tehnikast, laskemoonast või muudest varudest tulla Eestist, valmistatuna Eesti ettevõtete poolt.

Me oleme väike riik ning mitmes mõttes võimekuselt piiratud, kuid kui riigi esindajatel on selge, mida järgmiste aastate jooksul kaitsevõime parandamiseks vaja läheb ning millise raha eest, siis kindlasti tuleks arutada kohalike ettevõtjatega, mida võiks Eestis arendada või toota. Just selliste meetmetega toetaksime kahte olulist eesmärki – suurendaks Eesti riigi kaitsevõimet, kuid kasvataks ka Eesti majandust ning Eesti inimeste heaolu.