Tervisekassa: kuidas kaitsta gripihooajal töötaja töörõõmu?

Töötajate töörõõmu kaitsemiseks gripihooajal soovitab Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe tööandjaid julgustama oma riskirühma kuuluvaid töötajaid kasutama tasuta vaktsineerimise võimalust ja võimaldada vaktsineerima minna tööajast.

Viiruste kõrghooajal haigestub grippi kümneid tuhandeid Eesti inimesi. Tervisekassa võimaldab tasuta gripivastast vaktsineerimist haiguse suhtes kõige haavatavamatele – lapseootel naised, üle 60-aastased, kuni 7-aastased väikelapsed ja alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks.

Gripp on äge viiruslik haigus, mille peamisteks sümptomiteks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, lihas- ja liigesvalud, nohu, väsimus. Gripp levib peamiselt aevastamise või köhimise teel, aga ka kokkupuutel erinevate pindadega. Haigestunu võib teisi ohustada juba päev enne sümptomite ilmnemist ning seda kuni seitsme päeva pärast haigestumist.

Alates 2023. aasta 1. juulist taastus koroonaeelne haiguspäevade hüvitamise kord, mille järgi esimesel kolmel haiguspäeval töötajale haigushüvitist ei maksta. Grippi haigestumine võib töötaja pikkadeks päevadeks koju haiguslehele sundida ja see mõjutab oluliselt ka tema sissetulekut. Seda olulisem on töötajate haigestumist ennetada ja tööandjatel on selles oluline roll.

Gripihooajal kaitseb vaktsiin

Kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine, millega võiks alustada juba oktoobris. Haigus võib kulgeda raskelt ja viia haiglaravi vajaduseni igas vanuses, mistõttu tasuks end gripi vastu vaktsineerida ka neil, kes gripi riskirühma ei kuulu. Gripivaktsiin ei pruugi anda täielikku kaitset haigeks jäämise vastu, kuid vähendab see oluliselt raske haiguskulu riski.

Gripi riskirühma kuuluvad inimesed saavad soovi korral end tasuta vaktsineerida oma perearstikeskuses. Samuti saavad inimesed end kiiresti ja mugavalt vaktsineerida paljudes apteekides ja raviasutuste vaktsineerimiskabinettides üle Eesti. Vaktsineerimiseks on vajalik eelnev broneerimine. Täpsem info veebilehel vaktsineeri.ee.

Võimalda vaktsineerima minekut

Selleks, et töö kõrvalt sobiva vaktsineerimisaja leidmine ei saaks takistuseks, võiks tööandja võimaldada oma töötajatel minna vaktsineerima ka töö ajal. Gripivaktsiini mõju avaldub 10–14 päeva pärast süstimist ja toime kestab kuni aasta. Tõsiseid vaktsineerimise kõrvalnähte esineb väga harva, esineda võib punetust, turset või valu süstekohas, harvem palavikku, mis reeglina kiirelt möödub. Seepärast võib olla vajalik töötajale vaktsineerimise järel ka pisut taastumisaega anda.

Terviseameti andmeil haigestus 2022-2023 gripihooajal (oktoober-mai) grippi hinnanguliselt 39 000 inimest. Haiglaravi vajas 164 inimest, gripi tüsistustesse suri üle saja inimese ja ravikuludeks läks üle viie miljoni euro.

Tasuta gripivaktsiini saavad:

● väikelapsed (alates 6. elukuust kuni 7-aastaseni);

● üle 7-aastased lapsed, kes kuuluvad terviseseisundi tõttu gripi riskirühma (südame ja veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet või obstruktiivne kopsuhaigus);

● lapseootel naised;

● 60-aastased ja vanemad inimesed;

● üld- ja erihoolekande teenusel olevad inimesed.

Viirushooaja meelespea:

● Mistahes haigussümptomite esinemisel jää koju ja võta ühendust oma perearstiga.

● Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga.

● Pese käsi! Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest. Väldi näopiirkonna puudutamist saastunud kätega.

● Järgi tervislikku eluviisi: maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vett ja söö täisväärtuslikku toitu.