Toidusektor vajab taastumiseks riigi tuge pikemal perioodil
Eesti Toiduliidu juhi Sirje Potiseppa sõnul on tänane olukord toonud väga selgelt esile, et omamaisel toidutootmisel on Eesti elanike kriisiolukorras ellujäämisel ning sellest väljumisel strateegiliselt oluline roll.
„Olukorras, kus kaubaautod seisavad piirijärjekordades ja Euroopa riigid on kiirelt asunud protektsionismi viljelema oleks mõeldamatu, et kaubandus saaks toidukaupu müüa ilma kohalike toidutööstuste toodanguta. Seetõttu on äärmiselt oluline, et riik näeks ja toetaks toidutööstuste strateegiliselt tähtsat rolli nii kriisi ajal kui ka tavaolukorras ega seaks ohtu toidutööstuste jätkusuutlikkust karmistuva maksupoliitika ning regulatsioonide kaudu,“ ütleb Potisepp.
„Eelnevate aastate mastaapsed kaudsed maksutõusud gaasi-, elektri- ja kütuseaktsiisi, raskeveokimaksu, teekasutustasu jms näol, on väljendunud paratamatult toodete lõpphindades ja seadnud seeläbi ohtu meie tootjate konkurentsivõime importkauba kõrval. Juba enne viimast gaasiaktsiisi tõusu oli Eestis gaasiaktsiisi määr võrreldes Läti ja Leeduga kordi kõrgem. Samuti oli diislikütuse hind Eestis kallim, kui suuremas osas teistes Euroopa riikides. Muuhulgas oluliselt kõrgem Läti-Leedu hindadest, mis mõjutab logistikatasusid ja transpordihindu. Eesti on seeläbi tõusnud toiduainete ja jookide hinnatõusu liidriks Euroopa Liidus,“ ütleb ta.
„Sellega seoses oleme teinud Vabariigi Valitsusele ettepaneku maksutõusu moratooriumiks järgneval kahel aastal. Peame omamaise toidutootmise jätkusuutlikkuse seisukohalt väga oluliseks plaanitava plastimaksu, pakendimaksu, pakendiettevõtjatele jäätmeseadusest laiendatud tootjavastutuse lisanõuete, Green Dealist tulenevad kohustuste kehtestamise peatamist. Leiame, et makse tuleb vaadelda tervikpaketina, mitte eraldi igat kaudset maksu planeerides ja hajutades sellega tähelepanu tervikpildilt ja mõjudelt toiduainete ja jookide hindadele,“ toonitab Eesti toidutootjaid esindava liidu juht.
„Üheks oluliseks probleemiks toidutööstuste jaoks on tänases kriisiolukorras ka võimalikud kaubanduskettide trahvinõuded juhul, kui tootja ei suuda nõudluse hüppelisele kasvule sama kiiresti reageerida ja toodangut ning tarneid suurendada. Mäletame eriolukorra kehtestamise alguspäevilt, kuidas paanikas inimesed tühjendasid kaupluste riiuleid kiiremini, kui tooteid suudeti välja panna ning kauplustesse tarnida. Tööstuste jaoks tekitas see põhjendamatu surve, sest üleöö tootmismahtu suurendada on väga keeruline ning ega inimesed ei hakka ju kodus olles tavapärasest rohkem sööma,“ ütleb Potisepp. „Toiduliit saatis palvekirja kõigile kaubanduskettidele mitte rakendada antud olukorras leppetrahve ning loodame, et sellega ka arvestatakse. Keerulistel aegadel on oluline hoida kokku,“ rõhutab ta.
Kuigi tööstused jätkavad täna oma igapäevast tööd Eesti elanike toiduainetega varustamisel, on paljudel ära langenud oluline sissetuleku allikas HoReCa sektori näol. Tarbimisharjumuste muutuse tõttu on pidanud juba 30 inimest koondama Saarioinen Eesti. „Kui seni on toidutööstused olnud ühed suurimad eksportijad, tootes enam kui kolmandiku ekspordiks, siis täna on need mahud juba languses ja langevad paraku veelgi. Kuna toidutööstusse jõuab kriis hilinemisega, on Toiduliit taotlenud vabariigi valitsuselt töötasu toetuse perioodi pikendamist ning ringvõlgnevuste katmiseks uut siseriiklikku toetusmeedet,“ ütleb liidu juht.
Tema sõnul on oluline meeles pidada, et kõigi nende teemade kõrval tegelevad tööstused igapäevaselt sellega, et kaitsta oma töötajaid haigestumise eest. „Kasutusele on võetud kõrgendatud hügieeninõuded ja võõraste sisenemine territooriumile on keelatud. Seetõttu on meil ka suur heameel, et valitsus otsustas eraldada Toiduliidu liikmetele kaitsemakse, mis aitab tööandjatel teha omalt poolt kõik, et vältida massilisi haigestumisi tootmistes,“ sõnab Sirje Potisepp.