Kas kriisiolukorras võiksid praktikandid abiks olla?

See kriis on tabanud kõiki valusalt ja ümberkorraldused, mida peame tegema on olnud suuremad, kui oleksime osanud arvata ja tahta. Juba kolmandat nädalat oleme õppejõududena ära lõigatud oma töökohtadest ja ka üliõpilastest.

Me keegi ei tea, et kaua kriis kestab või kuna see läbi saab. Aga nii nagu ettevõtetes käib töö edasi nii käib see edasi ka ülikoolis. Jah, ainult meetod on teine. Tartu Ülikoolis on kuni mai alguseni õppetöö üle viidud e-õppele ja vaadatakse lähtuvalt riigis toimuvast, et kas e-õpet tuleb pikendada või saame uuesti üliõpilastega silmast-silma kohtuda ja kontaktõppele üle minna. Nii nagu ei peatunud õpetamine kriisi ajaks, vaid õppejõududena saime tugeva tõuke teha nn kaugtööd ja otsida ülesse võimalikult paremad õpetamise meetodid e-õppes (muidugi Tartu Ülikooli haridustehnoloogide ja IT toe abil), siis samamoodi otsime ka praktika jaoks uusi (vanu) meetodeid ja võimalusi. Kasutatakse ju ka muidu ettevõtetes kaugtöö võimalusi ja kaugelt nõustamist, sama võimalust saame rakendada ka praktika puhul?

Täna on meil omajagu motiveeritud üliõpilasi, kellel on soov panustada ettevõtte tegemistesse ja olla kaasatud, seekord siis kaugemalt. On ju teada see, et kõige paremini õpitakse reaalsetest probleemidest ja ettevõttes tehtust.

Oleme mõelnud mitmete variantide peale, mis toetaksid ka kriisisituatsioonis teie ettevõtte tegemisi. Näiteks toote oma mõtte või probleemi meieni, edasi toimub üliõpilastest tiimi moodustamine ning siis juba konkreetsem suhtus ettevõttega ja ootustega lahendustele.  Ülikooli poole pealt toetame tiimi tööd ja toimimist ning ettevõtte poolt on mentor, kes seab eesmärke ja ülesandeid suunab ja küsib küsimusi.

Teine võimalus on see, et üliõpilased ise moodustavad tiimi ja kirjeldavad ära probleemi või valdkonna, millega nad tegeleksid ja siis pakuvad seda ettevõtetele. Selle idee nõrkuseks on see, et nad üliõpilased võivad tulla välja ideega, mis ei ole ettevõtte jaoks aktuaalne.  

Üliõpilased, kes peavad oma praktikat tegema on nii bakalaureuse- kui magistritasemel. Näiteks on majandusteaduskonnas matemaatilise majandusteaduse õppekava magistrandid, kellel on oskus modelleerida ja andmete pealt teha järeldusi.  

Ma ei arva, et see lahendab meie tänast olukorda ja ühe üliõpilastiimiga tegelemine võib isegi olla tülikas, aga selgete ülesannete ja mentorluse korral võiks see isegi kasulik olla.

Head ettevõtjad, mis arvate, kas proovime siis seekord sedamoodi? Ja kui töötab, siis järgmisteks aastateks saame ülesandeid ja mõtteid juba varem koguda.

Ootan teie mõtteid ja ettepanekuid aadressil anneli.lorenz@ut.ee 

Autor: Anneli Lorenz, Tartu Ülikooli praktika arendusjuht ja ettevõtlusõppe assistent