Sotsiaalmaksu miinimumi kaotamise mõjuanalüüsi tagasiside

Eesti Tööandjate Keskliit on aastaid soovitanud sotsiaalmaksu miinimumkohustus kaotada ja maksustada ka osalise koormusega alla miinimumpalgaga töötavat inimest proportsionaalselt tema tegelikule töötasule. Kui nominaalne sotsiaalmaksumäär on 33% brutotöötasust, siis osalise töökoormusega alla kuumäära teenivate inimeste reaalne sotsiaalmaksumäär võib küündida üle 60% nende brutopalgast. Seetõttu jäetakse need töökohad sageli loomata, kasutades töö tegemiseks olemasolevate töötajate koormuse tõstmist, töövõtulepinguid või renditööjõudu. Oma liikmete abiga kaardistasime sihtrühmad ja töövaldkonnad, kus sotsiaalmaksumiinimum on töökohtade loomisel suurimaks takistuseks. Küsitlus näitas, et üldjuhul on sihtgruppideks noored, pensionieelikud, koolieelikute vanemad ja pikaajalised töötud, kes võiksid teha lihtsamaid töid kaubanduses ja teeninduses. Sihtgrupid kattuvad suuresti nendega, keda Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses nimetatakse kõrgema töötuseriskiga gruppideks. Nendesse sihtgruppidesse kuulub täna lõviosa Eesti töötutest.

Seetõttu tunnustame Rahandusministeeriumi algatust tellida selle ettepaneku kohta põhjalikum mõjude analüüs. Kuigi analüüs näitab, et praeguses tööturuolukorras ei leiaks tööandjad uutele töökohtadele piisavalt sihtgruppi kuuluvaid töötajaid ja mõju riigieelarvele oleks seetõttu esialgu negatiivne, usume, et pikemas perspektiivis on sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kaotamine vähemalt töötuse riskigruppidele õige samm. Tööturu jahtudes sõltub tööandja valmisolek selliseid töökohti luua maksusoodustusest rohkem kui praegu ning ka töötuid, kes sellistest töökohtadest huvitatud olla võiksid, on siis rohkem.

Loe täielikku pöördumist siit.