Ettevõtete tuleviku edu seisneb koostöös koolidega
Siinsete ettevõtete pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks on vaja mitmekülgset haridust, mis vastaks tööjõuturu reaalsetele vajadustele.
Tõstmaks tööandjate teadlikkust praktika ja töökohapõhise õppe olemusest, viis Eesti Tööandjate Keskliit sügisel läbi neli valdkondlikku õppereisi metalli- ja turvatehnikaettevõtete juurde Taani, Saksamaale, Soome ning Hispaaniasse. Õppereisidele kutsuti esindajad ettevõtetest ja kutsekoolidest, kes olid eelnevalt olnud valmis osalema või juba osalesid Innove poolt algatatud noorte õpipoisiõppesse kaasamise pilootprojektis. Üheks selliseks oli turvafirma G4S, kes on teinud töötajate järelkasvu tagamiseks pikaajalist koostööd Tartu Kutsehariduskeskusega.
Turvasüsteemide õppes õpikut ei ole
Mida teha, kui mitte üheski Eesti koolis ei õpetata Sinu ettevõtte jaoks vajalike oskuste ja teadmistega inimesi? Just sellise tõdemuse ees oli G4S, kelle jaoks olid ettevõttesse kandideerivatel tulevastel turvatehnikutel olemas küll baasteadmised, kuid nappis spetsiifilistest oskustest.
Süvendatud koostööd töötajate järelkasvu tagamiseks hakkas G4S Tartu Kutsehariduskeskusega tegema juba 2015. aasta sügisel, mil koos teiste turvaettevõtetega alustati turvatehnikute õppekava koostamisega. 2016. aasta sügisel oli esimestel õpilastel võimalik asuda selle eriala õpipoisiõppesse. See on kutseõppeasutuse, õpilase ning tööandja koostöös toimuv kutseõppe vorm, mida iseloomustab tavapärasest suuremamahuline õpe ettevõttes või asutustes sealsete spetsialistide juhendamisel, mida täiendab teadmiste omandamine koolis.
„Turvasüsteemidel ei ole õpikut — valdkond muutub nii kiiresti, et õppida saabki vaid professionaalidelt“, kommenteeris G4S personalijuht/värbamisjuht Indrek Sarjas seda, miks otsustati ettevõttes õpipoisiõppega alustada. Küsides, kas õpipoisiks saamine nõuab mingeid spetsiifilisi eeldusi, vastas Sarjas, et eelkõige on vaja huvi ning püsivust: „Nelja kuuga spetsialistiks veel ei saa“. Küll aga saavad õpipoistest väärt töötajad – seda kinnitasid ka Eesti Tööandjate Keskliidu poolt korraldatud õppereiside käigus külastatud ettevõtete esindajad. Nii toodi välja, et õpipoistest saavad ühed parimad töötajad, kuna nad on ettevõttes üles kasvanud ning tunnevad tooteid ja teenuseid põhjalikult ning jäävad üldjuhul ettevõttesse tööle pikemaks ajaks. Töökohapõhiseid õppureid juhendavad G4Sis ettevõttepoolsed juhendajad, kes on selleks saanud spetsiaalse väljaõppe. Lisaks sellele käiakse tihtipeale tehastes, et tootearendajate ja inseneride abil end uusimaga kursis hoida ning neid teadmisi ka õpipoistele jagada.
Edu võti peitub koolide ning ettevõtete koostöös
Sarjas, kes osales turvavaldkonna õppereisil Taani, tõi välja, et seal on koolid mitmete erialade puhul võtnud enda kanda suurema rolli. Nii käidi kohapeal tutvumas näiteks turvatöötaja õppega, mis on Taanis väärtustatud riikliku stipendiumiga programm. Eestis on sama ameti väljaõpe teadupärast ainult turvaettevõtete õlul. Koolide ning ettevõtete koostöö tulemusel on turvamehe amet tunduvalt prestiižsem kui siin ning see on paljude noorte jaoks ka reaalne erialavalik, mis annab hea ning kiire võimaluse saada iseseisva elu peale. Tihtipeale on see ka hüppelauaks erinevatesse jõustruktuuridesse.
Eestis võiks kutseõppe populariseerimisele kaasa aidata kutsetunnistuste nõutavus erinevate tööde teostamisel. „Nõrkvooluga ei peaks tegelema inimene, kellel ei ole kutsetunnistust. Selle nõutavus aitaks tõsta ka üleüldist taset“, lisas Sarjas. Toetavaks teguriks võiks olla ka toetavam hoiak avalikkuse poolt: „Töö tehnika või tootmisega tähendab laiema üldsuse jaoks enamasti musti, räpaseid ja pimedaid ruume. Tegelikult aga nii ei ole – insenerid käivad piltlikult ringi valgete kinnastega,“ lisas Sarjas.
G4S on tööandjana rahul, et töökohapõhine õpe pakub head võimalust töötajate järelkasvu arendamiseks. „Kui kurdetakse, et kedagi pole tööle võtta, siis küsime alati, et mida on ettevõtte ise teinud selleks, et ettevõttesse uusi spetsialiste peale tuleks?“, kommenteeris Sarjas kohati laialt levinud mõtlemist.