Kuidas töötajaid viirustehooajal tervena hoida?

Veebruar toob endaga tihti kaasa töölt kõrvalejäämisi viirushaiguste tõttu. Oluline osa immuunsüsteemi tugevdamisel ja haiguste ennetamisel on tasakaalustatud ja mitmekesisel toiduvalikul, sh D- vitamiini tarvitamisel, nakkusohu vähendamisel tööruumides ja piisaval värskes õhus liikumisel. Tervise Arengu Instituutdi (TAI) tervist edendavate tööandjate võrgustiku tervisekalender annab soovitusi.

Rahvasuus nimetatakse nohu, köha ja vahel ka palavikuga kulgevat haigestumist külmetushaiguseks. Meedikute sõnul pole haiguse põhjuseks külmetamine, vaid erinevad viirused, mis nina ja kurgu limaskesta ehk ülemisi hingamisteid kimbutavad. Tuntud ja sagedamini tüsistusi põhjustav viirushaigus on gripp. Tüsistused ohustavad eeskätt nõrgema immuunsusega inimesi — väikelapsi, eakaid, diabeeti vm kroonilisi haiguseid põdevaid inimesi.

Mida saab viirushaiguste vältimiseks teha tööandja?

• Külmetushaiguse sümptomid ei teki kohe, vaid haigus kujuneb tavaliselt välja 12 tunni kuni kahe päeva möödumisel nakatumisest. Nakkuse võib saada ka pealtnäha tervelt inimeselt, seetõttu oleks haiguste peiteperioodil õige ruume võimalikult sageli ja hoolikalt tuulutada.

• Lisaks võimalusele vee ja seebiga käsi pesta kaaluge vajadusel spetsiifiliste, apteegis müügil olevate alkoholi sisaldavate kätepuhastusvahendite soetamist. Nii on võimalik haigestumise riski oluliselt vähendada.

• Pakkuge võimalusel viirushaiguste perioodil töötajaile c-vitamiini rikkaid köögi- ja puuvilju, miks mitte ka ingverit või mett. C-vitamiini preparaatidest ei pruugi külmetushaiguste ennetamisel ja leevendamisel abi olla, küll aga piisavast D-vitamiini tarvitamisest. Teavitage sellest töötajaid.

• Ehkki enamiku külmetushaiguste vastu ei ole võimalik vaktsineerida, saab vaktsineerimisega end kaitsta gripi vastu, mis on üks sagedasem tüsistusi põhjustav külmetushaigus. Kaaluge võimalusel töötajate tasuta või soodustingimustel vaktsineerimisvõimaluse pakkumist.

• Haiguspuhangute leevendamisele ja haigestumiste riski vähendamisele töökohal aitab kaasa paindliku töögraafiku võimaldamine töötajaile, et vähendada haigete inimestega kokku puutumist. Viirushaigustesse haigestunud inimesed on teistele kõige nakkusohtlikumad just haiguse alguses.

Mida saab teha igaüks ise?

• Haiguste perioodil on oluline palju värskes õhus viibida, liikuda ja sportida ning ka tööruume korralikult tuulutada.

• Viirushaigustesse haigestumise riski saab vähendada, kui päevas mitu korda hoolikalt käsi pesta. Käsi tuleb pesta vee ja seebiga, hõõrudes neid vastastikku poole minuti jooksul. Käed tuleb hoolikalt kuivatada, kasutades võimalusel ühekordset käterätti. Kui vähegi võimalik, tuleks käsi pesta iga kord pärast nina nuuskamist ja köhimist. Kui on vahetult kokku puututud köhiva ja nohuse inimesega, kuid pole võimalik kohe käsi pesta, tuleks vältida kätega silmade, nina ja suu puudutamist kuni kätepesuni.

• Viirushaiguste riski saab vähendada D-vitamiini piisava tarvitamisega. Meie kliimavööndis on talveperioodil päikesevalgust vähe ja seega tuleks D-vitamiini kindlasti lisaks võtta. Toiduainetest sisaldavad D-vitamiini nt kuumtöödeldud rasvane kala (räim, lõhe), keedetud muna, maks, D3 vitamiiniga rikastatud piim, piimatooted jm rikastatud toidud (nt toiduõlid, leib, sojatooted). Eestis on täiskasvanutele soovitatav piisav kogus D-vitamiini 10 µg päevas.

• Sööge piisavalt köögi- ja puuvilju.

• Viirushaigustesse haigestumist võib vähendada probiootikumide tarvitamine, samuti küüslaugu söömine, mis lisaks ennetamisele leevendab haigust. Küüslauku võiks kasutada mõõdukates kogustes toidu sees, toores küüslauk võib seedetrakti limaskesta ärritada.

Loe ka intervjuud TAI toitumisnõustajaga: kuidas tasakaalustatud toitumise abil viiruseid eemal hoida: http://www.terviseinfo.ee/et/blogi/4979-veebruar-tai-tervisekalendris-tasakaalustatud-toitumine-ja-viirushaigusteperiood