Ümbrikupalga vastuvõtja enam puhta nahaga ei pääse

Maksuamet mängib mõttega hakata karistama ümbrikupalga maksjate kõrval ka töötajaid, kes ümbrikupalka vastu võtavad.

 

Eilne Äripäev kirjutas, et maksu- ja tolliamet tahab ümbrikupalga maksjatel, eelkõige ehitussektoris, jalgealuse tuliseks teha. Üha enam tundub aga, et tulevikus ei muutu elu kibedaks mitte ainult ümbrikupalga maksjatel, vaid ka töötajatel, kes on nõus töötasu mustalt vastu võtma.

 

Idee käis välja rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov Äripäeva raadiosaates “Poliitikute töölaud”. “Võib-olla riskin siin skandaali tekitamisega, kuid minu arvates võiks maksuamet kindlasti mõelda, kas ehk peaksime muutma senist lähenemist, kuidas ümbrikupalga vastu võidelda,” rääkis Jegorov.

 

Nimelt on seaduse järgi võimalik ümbrikupalga maksmise korral esitada täiendavaid maksunõudeid nii töötajatele kui ka tööandjatele, ent pikka aega on neid esitatud ainult tööandjatele kui töösuhte tugevamale poolele.

 

Samas on Jegorovi sõnul teada, et majandusel läheb hästi ja töökäsi on puudu, mistõttu ei tohiks töötajatel olla probleemi leida töökoht, kus makstakse palka ausalt. Seetõttu on tema sõnul alust eeldada, et ei ole ainult nii, et tööandja sunnib ümbrikupalka vastu võtma ja väärib selle eest ainsana karistust, vaid et ka töötajad ise on ümbrikupalga saamisega päri. Seega pakkus Jegorov välja, et võib-olla tasuks hakata ka töötajatele lisanõudeid esitama.

 

 

Maksuameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann tunnistas, et see idee on ametis juba mõnda aega ringelnud. “Maksuamet otsib uusi meetmeid ning üks võimalustest ümbrikupalgavastases võitluses on kindlasti ümbrikupalga saaja suurem vastutus,” ütles ta.

 

Reitmanni sõnul poleks see üks ja ainus meede. “Ümbrikupalgad on Eestis probleem ja sellevastane võitlus on maksuameti prioriteet. Me liigume selles suunas, et igasugune maksudega kavaldamine muutuks väga kalliks ja väga ebamugavaks,” rääkis ta.

 

Reitmanni sõnul otsib maksuamet ümbrikupalgavastaseks võitluseks meetmeid koos ettevõtjate ja erialaliitudega. Näiteks hakkas maksuamet eelmisel aastal avaldama ettevõtete kvartaalset käivete ja tasutud maksude infot. “See on esimene samm, vähendamaks ümbrikupalga probleemi koostöös ettevõtjatega,” sõnas Reitmann.

 

 

Reformierakondlasest riigikogu liikme, endise maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul ei lahendaks Jegorovi idee midagi. Nimelt on tema sõnul ka praegu maksuametil õigus ümbrikupalga saajale täiendavaid nõudeid esitada, kuid praktikas pole seda võimalust kunagi kasutatud.

 

“Tuleb rõhutada, et ümbrikupalkadelt maksu sissenõudmine on ikka väga keeruline ja haruldane võrreldes muude maksude kontrolli ja sissenõudmisega,” selgitas Sõerd. Tema sõnul ei ole kohane, et rahandusministeerium survestab maksuametit töövõtjatele lisanõudeid esitama. “Asi on selles, et töövõtja on töösuhtes vähem kaitstud pool ja vaja on just riigi täiendavat kaitset, mitte nõrgestamist,” ütles ta.

 

Sõerd lisas, et sisuliselt on riik ümbrikupalkade tõestamisel haldussuutmatu. “Esitan avaliku küsimuse maksuametile: kui palju oli eelmisel aastal kohtulikult tõendatud ümbrikupalgajuhtumeid? Kolme suurima juhtumi puhul paluksin näidata, milliste tõenditega ümbrikupalga maksmine ära tõendati ja millistest summadest on jutt.”

 

Seevastu ei pühiks Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatuse liige Peep Peterson Jegorovi ideed kohe laualt, vaid ootaks suuremat diskussiooni.

 

“Kindlasti on osas sektorites töötajaid, kes on ka ise huvitatud ümbrikupalga saamisest, kuid see pole igal pool nii,” ütles ta. “On ka sektoreid, kus töötajatel muud varianti polegi, ja sellisel juhul jääksid nad justkui topelt vahele,” lisas ta. Seega tasuks

Petersoni sõnul üle vaadata, millistes sektorites töötajate niinimetatud karistamisest ümbrikupalgaga nõustumisel ka reaalselt kasu oleks.

 

Tööandjate keskliit jällegi on Jegorovi ideega igati päri. “Töötaja vastutuse suurendamine töösuhtes on meie arvates õige suund. Töölepingul on ikkagi kaks võrdset osapoolt, kes peavad oma osa eest võrdselt ka vastutama, iseasi, milline on töötajate teadlikkus tema palgalt tasutud maksudest,” vahendas tööandjate seisukohta keskliidu nõunik-kommunikatsioonijuht Andres Kask. “Uuringute põhjal on inimeste valmisolek ümbrikupalka vastu võtta suurenenud,” lisas ta.

 

 

Kask lisas, et ümbrikupalga- ja varimajandusvastane tegevus on kindlasti tööandjate keskliidu liikmetele oluline teema. “Siin aga ei tohiks eelkõige riik ise õli tulle valada,” ütles ta.

 

Kask selgitas: mida kõrgem on maksukoormus ja mida keerukam maksude maksmine, seda suurem on ka varimajanduse tekke ja kasvu surve. Näiteks suurendatakse tulumaksuvaba miinimumi reformiga alates 1200 euro suurusest kuupalgast inimese valmisolekut osa palka ümbrikus saada, ütles Kask.

 

“Reformi mõju on küllaltki kallis ja tekitab riigiaparaadile endale koormustjuurde. Maksukontrolli kulu maksab aga aus maksumaksja kinni,” selgitas ta.

 

Tulumaksuvaba miinimumi tõus on ka kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul midagi, mis suurendab ümbrikupalga maksmist. Saates “Poliitikute töölaud” ütles ta, et maksuvaba miinimumi tõus on muutnud süsteemi keeruliseks. See aga mõjutab tema sõnul inimeste maksekäitumist, kuna motiveerib paljusid ümbrikupalka maksma ja seda ka vastu võtma. “Seega ei mõju tulumaksuvaba miinimumi tõus ümbrikupalga vastu võitlemisele sugugi hästi,” oli ta veendunud.

 

Ka Sõerdi sõnul on ümbrikupalkade probleemi juures kõige olulisem see, et riik loob oma küündimatu maksupoliitikaga soodsat pinnast musta palga maksmiseks. Ta tõi näiteks alkoholipoliitika. “Kui riik on loonud soodsa pinnase piirikaubanduse levikuks, siis see ka vohab,” ütles Sõerd.

 

Rivo Reitmann kommenteeris, et igal maksumuudatusel on potentsiaal mõjutada inimese käitumist ühes või teises suunas. “Kui asjad on lihtsad, siis on kindlasti ka suurem tõenäosus, et reeglitest peetakse kinni,” nentis ta. Siiski ei vähenda maksuvaba tulu arvestamise muudatus maksuameti hinnangul inimeste motivatsiooni oma tulusid korrektselt deklareerida – kuid mingi mõju sellel ilmselt siiski on, tunnistab amet.

Allikas: Äripäev