Tamme talu: täiskasvanud õppija toob ka ise teadmisi kaasa

Tamme aiandustalu perenaine Heli Viedehof ütleb, et õpipoiss on valdkonnast huvitatud inimene, kellest võib saada sulle töötaja, koostööpartner või ka konkurent.

Pärnumaal Audru vallas asuv maitse-, lõhna- ja ravimtaimi kasvatav Tamme talu on võtnud praktikante ja õpipoisse vastu kuus aastat. Tamme aiandustalu on ametlikuks õppebaasiks nii Räpina Aianduskoolile kui ka Pärnumaa Kutsehariduskeskusele. Ja õppureid käib talus mõlemast koolist. Ka sel aastal jätkub koostöö ja Tamme Talu ootab taas suveks õpipoisse.

„Õpipoisteks oleme võtnud täiskasvanuõppe inimesi, sest talu on väike ja aeg piiratud,” ütleb Heli Viedehof. „Täiskasvanud on motiveeritumad. Nad on huvitatud maitse-, ravim- ja lõhnataimede kasvatamisest teadmisi omandama.”

Õppijad jagavad vastu

Viedehof räägib, et kõige rohkem saab talu õppijatest kasu siis, kui nad jagavad teadmisi, mida on koolis või teistes praktikakohtades omandanud. Samuti võib täiskasvanud õppijatel olla kogemusi tööelust või koduaednikuna. Mitmed aednikuõppel täiskasvanud  tegelevadki juba ka ise aiandusega, osal on toimivad väikeettevõtted või väiketalud, kus kasvatatakse näiteks lilli või köögivilju.

„Need teadmised on minu jaoks kõige huvitavamad. See on kahepoolne suhtlus – mina annan nendele edasi seda, mida mina tean, ja samas kuulen võib-olla ka ise mõne huvitava nipi,” räägib Viedehof.

Perenaine küsib tulijatel alati ka seda, mida nemad soovitavad muuta. Palju soovitusi pole siiski antud, sest maitse-, lõhna- ja ravimtaimede põllul tuleb paratamatult teha suurem osa tööd käsitsi.

Täiskasvanud peavad läbima oma praktilise õppe töö ja pereelu kõrvalt. Perenaine räägib, et talus on võimalik kokku leppida, kuidas seda teha paindlikult – õpipoisid saavad ise kuigipalju valida sobivaid kuupäevi ja kellaaegu.

Kui tallu tulevad uued inimesed, siis uurib perenaine kõigepealt, milliseid töövahendeid nad vajavad ja kas nad on sobivalt riides aiatööks – näiteks suvel palava päikesega tuleks põllul töötades peakatet kanda. Samuti teevad praktikandid algatuseks tutvust töökorralduse reeglitega Tamme talus.

Õppur pole odav tööjõud

Heli Viedehof ütleb, et see ettevõtja, kes õppuri vastu võtab, peab olema valmis talle midagi õpetama. Õpipoiss ega praktikant ei ole odav tööjõud. Mõni õppur on Tamme talu perenaisele rääkinud oma halvast kogemusest praktikakohas, kus teda on pandud tegema tööd, millest ta midagi ei õpi – sellist, mida pererahvas ise teha ei taha.

„Õppija võib hiljem olla su töötaja, koostööpartner või konkurent ja nii tuleks temasse suhtudagi,” ütleb Viedehof.

Sel aastal juhtus aga ka nii, et kaks õpipoissi jätsid Tamme tallu tulemata ega teatanud sellest. Aga lisab siis kohe, et kõik need, kes on huviga tulnud, on olnud väga huvitatud ja tublid. Ka talu kolm praegust püsitöötajat alustasid Tamme talus õpipoistena – seda töötukassa kaudu viis-kuus aastat tagasi.

Autor: Viivika Veski
Artikkel ilmus 27.09.2016 Eesti Päevalehe lisalehes “Praktika ja Õpipoisiõpe”. Lisalehe ilmumist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Tööandjate Keskliit.