Tööandjad: Lähetatud töötajate direktiiv toob kahju nii ettevõtjaile kui ka töötajatele
Euroopa Komisjoni otsus minna edasi lähetatud töötajate tingimuste ühtlustamise reformikavaga hoolimata 11 liikmesriigi algatatud nn “kollase kaardi” menetlusest on kahetsusväärne ja toob kahju nii ettevõtjatele, töötajatele kui ka kogu Euroopa Liidu konkurentsivõimele tervikuna, ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
“Tegemist ei ole kindlasti hea uudisega ja seda nii Euroopa Liidu, Eesti ettevõtjate kui ka Eesti töötajate seisukohast. Direktiivi muutmine on üles võetud nn vanade Euroopa liikmete poolt, kellel on soov kaitsta kunstlikult oma tööjõuturgu ida-eurooplaste eest ja takistada konkurentsi,” kommenteeris Tamsar. “Euroopa Liidul on juba praegu tõsiseid raskusi USA ja Aasia kaupadega konkureerimisel ning kavandatavad muudatused kasvataks veelgi ettevõtjate kulusid ja seega tõstaks ka hindasid nii Eestis kui ka kogu Euroopas.”
Kehtiva direktiivi muutmisega soovib Euroopa Komisjon ühtlustada lähetatud töötajatele ja siseriiklikele töötajatele kohaldatavaid tingimusi, sh palga- ja töötingimusi. Kavale oli vastu kõiki Euroopa riikide Tööandjate organisatsioone ühendav katusorganisatsioon BusinessEurope ning ka Eesti Tööandjate Keskliit, kuna see piirab teenuste vaba liikumist ja mõjub halvasti konkurentsivõimele.
Tamsare sõnul võib töötajate poolt vaadates uudis esimese hooga tunduda suurepärane, kuid tegelikult on tegemist Phyrrose võiduga.
“Tundub küll tore, et eestlane peab Saksamaal saama Saksamaa palka, kuid tegelikult välisriikides vajadus Eesti töötajate järele väheneb ja juba välismaale lähetatud eestimaalastest töötajad kaotavad tõenäoliselt selle töö,” nentis ta. “Võtame näiteks palkmajade tootja, kes pakub ka majade kohapeal kokku panemise teenust. Selle direktiivi kehtima hakkamisel ei ole tal ühtegi põhjust lähetada majade kokkupanemiseks Saksamaale oma Eestist pärit töötajaid. Odavam tuleb neid palgata kohapealt. Sama lugu on ehitusettevõttega, kes konkureerib mõnes teises riigis tellimuse nimel – kui praegu saab Eesti ettevõtetel olla mõnevõrra madalamate tööjõukulude tõttu konkurentsieelis, siis see kaob. Ja kui ta ka tellimuse võidab, palkab ta edaspidi ehitajad kohapealt, mitte ei vii Eestist.”
Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on direktiivis ka mitmeid pealtnäha väikeseid, kuid väga koormavaid detaile. “Eriti arusaamatu on nõue, et ettevõtja peab tagama ka oma alltöövõtjate puhul seda, et nad maksaksid sihtriigis õiglast palka. See eeldab, et ettevõtjad peaksid hakkama oma lepingupartereid kontrollima, mis esiteks on raske või lausa võimatu, teiseks täiesti ebamõistlik,” lisas Tamsar.
Euroopa Komisjoni algatatud lähetatud töötajate direktiivi muutmine kütab kirgi juba pikka aega, sest Ida-Euroopa riigid on ühiselt algatanud nn kollase kaardi menetluse. Nimelt on igal Euroopa Liidu riigi parlamendil kollase kaardi võimalus, millega viidata, et ELis algatatud eelnõu ei vasta subsidiaarsuse nõuetele. Kui kollase kaardi võimalust on kasutanud kolmandik riike, siis tuleb eelnõu uuesti läbi vaadata. Subsidiaarsuse põhimõte (ka lähimuspõhimõte) on ELi üks keskseid printsiipe, mille kohaselt tuleb ELi poliitilised otsused alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Nn kollast kaarti kasutas ka Eesti parlament, lisaks veel 10 liikmesriiki.
Uue lähetatud töötajate direktiiviga soovitakse kogu Euroopa Liidus kehtestada järgmised nõuded:
* Piirata lähetuse maksimaalset aega 24 kuuga ning sellest edasi kohaldada lähetatud töötaja osas sihtriigi tööõigust.
* Lähetatule tuleks maksta kõik sihtriigis töötamisega seotud palga osised ja kaasnevad tasud.
* Liikmesriigid võivad kohustada ettevõtjaid sõlmima alltöövõtulepinguid vaid ettevõtjatega, kes tagavad töötajatele teatud tasustamistingimused (sh tingimused, mis tulenevad seadusest või kollektiivlepingutest, mis ei ole üldkohaldatavad, vaid sektori- või ettevõtte põhised).
* Lähetatud renditöötajatele sihtriigi tööõiguse reeglite kohaldamine võrdselt lähetuse sihtriigi siseste renditöötajatega.
Loe Eesti Tööandjate Kesklidu täispikka seisukohta direktiivi kohta siit.