Välisesinduste olulisusest ettevõtjatele

Ettevõtjad vajavad turule sisenemiseks enim abi riikides, mis ei kuulu Euroopa Liitu, ent üle maailma peaksid majandusdiplomaadid senisest enam tähelepanu pöörama Eesti kui ettevõtluskeskkonna reklaamimisele, leiab Eesti Tööandjate Keskliit vastuses Välisministeeriumi küsimustele välisesinduste prioriteetsete tegevussuundade kohta.

1. Milliste riikide puhul olete kõige enam huvitunud Eesti riigi olemasolevate esinduste diplomaatide toetavast tegevusest?

– EL riikidest võiks ettevõtjate arvates olla Eesti majandusdiplomaadid riikides, milledega on Eesti sektoritel aktiivne kaubavahetus või turismindus: Skandinaaviariikides, Saksamaal, Ühendkuningriigis, Itaalias.

Suurim vajadus Eesti majandusdiplomaatide või EASi esindaja järele on aga EL-st väljapoole jäävates riikides:
– riikides, kus ärikultuur meie omast oluliselt erinev, kuid samas asju õigesti tehes on äripotentsiaal suur (Aasias: Jaapan, Hiina, India, Lõuna-Korea, Indoneesia), Araabia Ühendemiraadid (AÜE), Omaan. Mainiti ka Iraani ja Türgit.
– USA, Kanada
– Riikides, kus võib esineda probleeme õigusriigi põhimõtete (rule of law) ja investorite õiguste austamisega Venemaa, Kasahstan, Azerbaidźaan. Ettevõtjad rõhutavad, et EL peab jätkama kahepoolsete investeeringute lepingute (BIT) sõlmimist, sest ettevõtjate õiguste kaitsmisel on BITidel erakordselt suur tähtsus.

2. Eraldi soovime teie hinnangut meie esinduste tegevusele majandusdiplomaatia valdkonnas Euroopa Liidu maades, palume nimetada esindused, millega olete töiselt kokku puutunud. 

Ettevõtjad on teinud koostööd Eesti esindustega majandusdiplomaatia valdkonnas järgmistes Euroopa riikides: Saksamaa , Suurbritannia, Itaalia, Põhjamaad, Läti, Hollandi, Norra. Samuti on suureks abiks olnud investori huvide kaitsmisel kolmandates riikides meie Eesti esindus EL juures.

Väljapool ELi: USA, Kanada, Jaapan, Hiina, Venemaa (Peterburi, Moskva), India, Gruusia, Kasahstan

Ettevõtjad, kes on meie välisesinduste majandusdiplomaatidega või EASi välisesindajatega koostööd teinud, jäid sellega igati rahule.

Väljapoole ELi jäävate esinduste osas toodi esile India Suursaatkonda ja eelkõige endise Suursaadik Lubi erilist abivalmidust kontaktide loomisel Indias. Samuti kiideti Eesti suursaatkonda Kasahstanis, Astanas. Logistikasektor kiitis head koostööd esindustega seoses ärifoorumitel ja logistika konverentsidel osalemistega (TransRussia, TransKasahstan, TransBelorussia). EASi välisesindajate osas toodi esile Kosaku Yamaguchi väga head tööd Eesti-Jaapani majandussuhete edendamisel.

3. Kas teie organisatsiooni kuuluvad ettevõtted vajavad ELi maades meie esinduste tuge ettevõtete huvide kaitsmisel?

Euroopa Liidu maades ei vaja ettevõtjad abi otseselt ettevõtete huvide kaitsmisel, küll aga saavad ka siin majandusdiplomaadid abiks olla esmasel turule sisenemisel kontaktide loomisel, koostööpartnerite kohta taustainfo hankimisel, info suunamisel õigete inimesteni sihtriigis jne.  Nimetatud tegevused on kolmandate riikide turgudele sisenemisel kordades olulisemad. Nagu punktis 1 mainitud, siis ettevõtjate arvates võiks nendes EL liikmesriikides, millede vastu on mitmetel Eesti sektoritel huvi, meie majandusdiplomaadid olla, kuid ilmselt vajalik kokku tõmbamine saabki toimuma ELs paiknevate majandusdiplomaatide osas.

Eesti Tööandjate Keskliit on BUSINESSEUROPE liige. Seega omame huvide esindamise ja kaitsmise kanalit EL tasandile kui ka kontakte teiste BUSINESSEUROPE liikmeskonda kuuluvate tööandjate organisatsioonidega, kelle poole saab vajadusel pöörduda.  Samuti on enamus haruliite oma vastavate EL tasandi katusorganisatsioonide liikmed.

Mainida tuleb ka Eesti EL esinduse olulisust EL institutsioonidega suhtlemisel ning vahendajarolli, kui asi puudutab investeeringute kaitset kolmandates riikides, sest teatavasti kuuluvad nii kaubandus- ka kui kahepoolsed investeeringute lepingud EL pädevusse.

4. Edasivaade: Palume Teie organisatsiooni ettevõtjatel võimalusel kirjeldada, milliste kaupadega ja teenustega  ning millistele turgudele soovitakse lähemate aastate jooksul suunduda. 

Windoor AS on teinud pikalt ettevalmistusi suundumaks insener-tehniliste lahenduste ja ehitusmaterjalide tootmisega Põhja-Ameerikasse. Ka IKT ja toiduainetööstus leiavad, et USA turu osas on Eesti ettevõtjad siiani passiivsed olnud. Kuna USA turule sisenemine on kallis, siis võiks Saatkond pakkuda USA-s ettevõtjatele turuga tutvumise faasis Saatkonnas ruumide (näiteks konverentsiruumide) kasutamise võimalust. 
Teatud Eesti hotellid on huvitunud Eesti reklaamimisest ka kui heritage, luksusturismi ja –puhkuse sihtpunktina .

5. Millistes riikides ja millistes valdkondades soovitaks endale leida koostööpartnerid või investoreid?
– Kanada, USA .
– India – tehnoloogiafirmade peakontorite, filiaalide ja tippspetsialistide meelitamine Eestisse.  Kindlasti tasub samal eesmärgil Eestit aktiivselt tutvustada ka Itaalias, Saksamaal, Ukrainas ja Kreekas, sest ka nimetatud riikides paiknevatest peakontoritest võivad olla huvitunud laienemisest või asukoha muutmisest. Eelkõige käib see IKT sektori kohta.
– Majandusdiplomaadid võiksid olla ka nendes riikides, kust soovime Eestisse kutsuda välisüliõpilasi, teadlasi.
– Koostööpartnerite ja investorite osas on näiteks Eesti hotellid keskendunud peamiselt Euroopa riikidele, eelkõige UK, Saksamaa, Beneluximaad, aga ka Jaapan ning Aasia Vaikse ookeani piirkonnale.

6. Palume Teie organisatsiooni ettevõtjatel võimalusel nimetada, millistes riikides nad täiendavalt vajaksid oma majandustegevuse toetuseks Eesti diplomaatide kohalolu?

Turule sisenemisel vajaksid ettevõtjad majandusdiplomaatide abi eelkõige EL-st väljapoole jäävates riikides (kirjeldatud lähemalt p 1): Aasias: lisaks Jaapanile, Hiinale ka Indoneesias, Lõuna-Koreas; Araabia Ühendemiraatides, Omaanis, teatud Aafrika riikides , USAs (eelkõige New York), Kanadas.
Raudtee-alaste teenuste pakkumisega tegelev ettevõte leiab, et Eesti vajaks täiendavalt esindust Usbekistanis, Iraanis. Siiani on see ettevõte tegutsenud Kasahstanis, Gruusias, Azerbaidźaanis, Ungaris.

Ettepanekud:
Rohkem läbipaistvust ja koordineeritust majandusdiplomaatide ja EASi esindajate tegevuse osas:
Üldiselt soovivad ettevõtjad saada rohkem infot meie majandusdiplomaatide tegevuse kohta, aktuaalsetest majandusteemadest sihtriigis kui ka infot, mis valdkonnas võiks antud riigis olla Eesti ettevõtjatel potentsiaali? Hetkel puudub ühtlustatud infovahetus majandusdiplomaatide, (EASi välisesindajate) ja peamiste ettevõtlusorganisatsioonide vahel. Kõik taandub konkreetsele majandusdiplomaadile, osad  jagavad infot, enamus mitte. Oleks abiks kui toimuks koordineeritud, regulaarne infovahetus majandusdiplomaatide, EASi esindajate ja peamiste ettevõtlusorganisatsioonide vahel.

IKT sektor oleks tänulik, kui majandusdiplomaat kaardistaks ka asukohariigi e-võimekuse. Eesti IKT sektor näeb oma konkurentsieelist eelkõige e-riigi lahenduste, tervisetehnoloogiate ja greentech valdkondades. Arvestades EL tegevust ühtse digitaalturu, e-valitsemise osas, on just praegu oluline näiteks promoda nii Brüsseli kui suuremate liikmesriikide suunal Eesti saavutusi e-riigi lahenduste osas. Analoogiline kaardistamine võiks aset leida ka teiste Eesti jaoks strateegiliselt oluliste majandusvalkondade lõikes.

Majandusdiplomaatidel oluline roll Eesti majanduse imidži kujundamisel asukohariigis. Majandusdiplomaadid peaksid senisest rohkem reklaamima Eestit kui head sihtpunkti äri tegemiseks, töötamiseks, õppimiseks ja turistina külastamiseks. Oluline on reklaamida Eestit potentsiaalsetele investoritele ja tuua Eestisse tehnoloogiafirmade filiaale, peakontoreid, tippspetsialiste. India näol selles osas suur potentsiaal, kuid India on ka heaks näiteks, kuidas IKT sektori peakontoreid võõrustada. EL-s heaks näiteks Iirimaa globaalsete IT ettevõtete Euroopa peakontorite võõrustajana.

Kindlasti peaks rohkem tähelepanu pöörama Eesti kõrgete ametnike visiitide järeltegevusele (k.a analüüsida, kas visiidil loodud kontaktidest ka reaalse äritegevuseni jõuti, kas toimus vastuvisiit jne). Aukonsulite osas tasuks mõelda kvalifitseerumiskriteeriumite välja töötamisele, millega tagataks see, et aukonsulist oleks rohkem kasu. Hetkel võib juhtuda, et aukonsul on kohalikus riigis inimene, kes ei räägi inglise keelt ning sellest tulenevalt on ettevõtjal temaga kontakti loomine või abi palumine  väga keeruline.

Oluline on ka Eesti EL eesistumise (2018) maksimaalne ärakasutamine  Eesti majanduse tugevdamise eesmärgil.