Tööandjate ettepanekud ettevõtluse toetamiseks pärast aastat 2020

Ettevõtlusminister küsis ettevõtete katusorganisatsionidelt soovitusi ja ettepanekuid, kuidas toetada ettevõtlust pärast aastat 2020, mil tuleb arvestada ELi struktuurivahendite järsu vähenemisega. Täna käib ettevõtete toetamine teatavasti just ELi vahendite toel.

Eesti Tööandjate Keskliidu vastus:

Eesti Tööandjate Keskliit rõhutas 2014. aasta sügisel välja antud Tööandjate manifestis vajadust täpsustada asutustevahelist tööjaotust ettevõtluse edendamisel ja analüüsida nende ülesannete täitmise senist tulemuslikkust. Samuti nimetasime, et peame vajalikuks luua ja avalikustada eelarvestrateegia tõukevahendite lõppemise järgseks ajaks.

Tõukefondide vahendite kasutamise peamine eesmärk peab olema Eesti ettevõtete väärtusahelas ülespoole liikumine ning ekspordivõimekuse kasvatamine. See eesmärk peab peamine olema ka pärast käesoleva Euroopa Liidu eelarveperioodi lõppu, mil arvatavasti Eestile laekuv toetus struktuurivahenditest oluliselt väheneb.

Seepärast leiab Eesti Tööandjate Keskliit, et pärast aastat 2020 (sõltumata toetuse allikast) tuleb eeskätt toetada eksporti, innovatsooni, haridust ja kontaktide loomise võimekust. Arendustegevusse suunatud raha kasutamise esmane kriteerium peab olema reaalne rakendatavus, alles seejärel ülikoolide akadeemiline huvi. Toetuste strateegiline eesmärk peab olema saada keskmise suurusega ettevõtted tegema tehnoloogiainvesteeringuid.

Eelnevast lähtuvalt teeme järgmised konkreetsed ettepanekud tegevustest, mis meie hinnangul on prioriteetsed ja vältimatud:

Liita ettevõtetele erinevaid teenuseid ja toetusi pakkuvad riigile kuuluvad asutused (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, KredEx, PRIA, Arengufond, KIK) ning tuua loodava organisatsiooni vastutusalasse ka need ettevõtete ja ettevõtlikkusega seotud meetmed ja tegevused (nt ettevõtlusõpe, ettevõtlusteadlikkus jm), mis täna toimivad läbi ministeeriumite, ülikoolide vm asutuste. Sama asutuse ülesandeks oleks ka teadusraha, eriti rakendusuuringuteks mõeldud vahendite kasutamine ettevõtluse konkurentsivõime tõstmiseks.

Uue asutuse loomine annab meie hinnangul mitu tulemust:

1. Oluline rahaline kokkuhoid tugistruktuuridelt ja klienditeeninduselt
2. Selgus kliendi vaates – ettevõtja saab kogu info ja teenuse ühest kohast, ei pea esitama eri asutuste vormidel taotlusi ja aruandlust, väheneb halduskoormus.
3. Paraneb koostöö meetmete väljatöötamisel ja vajadusel muutmisel, kuna informatsioon ettevõtjate vajaduste kohta ning tagasiside olemasolevete meetmete ja teenuste kohta laekub ühte kohta. Väheneb nö „silotornide“ probleem.

Soovime liitmisega mitte oodata aastani 2020, vaid alustada protsessiga kohe, riigireformi raames.

2.

Tuua fookusesse ettevõtete teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute toetamine ettevõtja vajadustest lähtuvalt. Tootlikkuse tõstmiseks ja targema majanduse poole liikumiseks on innovatsioon hädavajalik, ent samas on ettevõtja jaoks tegemist kõige riskantsema arendustegevusega. Seetõttu tuleb vaadata kogu protsessi ning mitte piirata toetatavaid tegevusi vaid koostööga teadusasutustega, vaid ka teenuse tellimist inseneribüroodest, arendajate palkamist jms.

3.

Töötada välja eraldi meede Eesti tööstuses IKT-lahenduste (Industry 4.0) kasutuselevõtu soodustamiseks nii tootearenduses kui ka protsesside juhtimises.

4.

Ekspordivõimekuse suurendamiseks toetada Eesti ettevõtetel sihtriikidesse müügijuhtide leidmist ja palkamist.

Eesti Tööandjate Keskliit näeb oma rolli eeskätt toetuste väljatöötamise protsessis osalemises ja ettevõtete teavitamises ja informeerimises.

Lisaks peame oluliseks tuua välja meie liikmete ettepanekud, kuidas ministeeriumi ja tööandjate katusorganisatsiooni ning erialaliitude vahel koostööd parandada:

1. Ettevõtteid esindavate organisatsioonide rolli suurendamine valdkondlike mõjuhinnangute koostamises.

Iga seadusandliku akti ettevalmistamisel tuleb selle võimalike mõjude kohta teha sisuline mõjude hinnang. Senisest enam tuleb sellesse protsessi kaasata erialaliite, kelle mõjuhinnangud täiendavad ministeeriumite koostatud mõjuhinnanguid ning on ettevõtteid puudutavas osas usaldusväärsemad ning kuluefektiivsemad kui ettevõtlust monitoorivate riiklike analüüsiorganisatsioonide käimashoimine ning nendelt vastavate mõjuhinnangute tellimine.

Mõjuhinnangute koostamisel peavad ministeeriumid juba täna kaasama vastavas valdkonnas tegutsevaid erialaliite. Kuid siiani ei ole kaasamine laienenud sisuliste mõjuhinnangute ühisele koostamisele. Ilma otsese tellimuseta ei ole tõenäoline, et ettevõtted panustaksid eelnõude kohta terviklike mõjuhinnnangute koostamisse. Ettevõtete teadmiste kaasamiseks mõjuhinnangute koostamisse tuleb see mõistlikus ulatuses kompenseerida.

1. Ministeerium tellib olulisematelt valdkondlikelt organisatsioonidelt kord aastas konkurentsivõime ja arengupotentsiaalide raporti antud valdkonna kohta.

Raport ei peaks olema pikem kui 5-7 lk, valmimisega maikuus (enne kui ministeerium esitab riigieelarve koostamise raames oma eelarveprognoosi).

Raport sisaldab ettepanekuid: a) pikaajaliste trendide mõjutamiseks; b) kiirelt muutmist vajavate teemade loetelu ning soovitav lahendusettepanek. Vajadusel võib organisatsioon raportile lisada iga ettepaneku kohta omapoolse mõjuhinnangu.

2. Valitsuse tegevuskavas olevad ettevõtluse arendamise kavade elluviimise detailid arutatakse sisuliselt läbi valdkondlike ettevõtlusorganisatsioonidega;

3. Ettevõtlusministri poolt järgmisel aastal ettevõtluse arendamise tööplaanide koostamise käigus informeerida valdkondlikke ettevõtlusorganisatsioone kavandatud ajagraafikust, et organisatsioonid saaksid planeerida oma ressursse.