Tööandjad ei toeta Heaolu arengukava sellisel kujul vastuvõtmist

Eesti Tööandjate Keskliit ei toeta Sotsiaalministeeriumis välja töötatud Heaolu arengukava väljapakutud kujul vastuvõtmist, kuna dokumendis on puudu konkreetsusest ja see ei esita selgeid poliitilisi valikuid, samuti lähevad arengukavas esitatud tegevused vastuollu riigireformi eesmärkidega.

Eesti Tööandjate Keskliidu kommentaarid ja ettepanekud Heaolu arengukavale 2016-2023:

Üldised märkused

1. Arengukava on pikk ja lohisev. Sellisel kujul me kindlasti ei toeta arengukava vastuvõtmist. Peamised etteheited:

o Arengukava on liiga pikk ja paljusõnaline. Arengukava peaks olema dokument, mille järgi saab hakata edaspidi konkreetseid otsuseid tegema. Selleks peab ta olema selge ja konkreetne. Samuti peab eeldama, et seda dokumenti ametnikud ja asjassepuutuvad  inimesed tunnevad. Käesolevat dokumenti ei loe tõenäoliselt lõpuni keegi peale koostajate.

o Arengukava ei anna ühtegi valikut. Poliitikategemine on valikute tegemine. Käesolev arengukava ütleb, et teeme kõike ja palju. Nii ei saa strateegiat teha.

2. Arengukava rakendamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigi regulatsiooni keerukus ei suureneks – soovime, et  riigireformi eesmärke peetaks silmas ka arengukavas.

3. Arengukava ei tohiks lähtuda sotsiaalsest heaoluriigist, milleks Eesti Vabariigil ei jätku võimekust. Unistus heaoluriigis ilma täpsustamata, mida see tähendab, on praeguses demograafilises olukorras suureks riskiks. Samuti annab see vastuolulise sõnumi. Arusaadavalt on poliitikute soov anda inimestele ettekujutus paremast elust. Samas me tajume ohtu, et Eesti püüab liikuda Lääne-Euroopa heaolumudeli poole, mida ka needsamad riigid ise ei suuda enam üleval hoida. Kuid silmas tuleb pidada ka seda, et juba olemasolevad mudelid (pension, ravikindlustus) ei ole praeguses finantseerimises jätkusuutlikud.

4. Leiame, et töö- ja sotsiaalkaitse koos käsitlemine ei ole asjakohane. Töö on pigem majanduslik kategooria. Sotsiaalkaitse ja töö sidumine näitab, et töötajat käsitletakse jätkuvalt nõrgema poolena.

5. Peame väga oluliseks paindlike töösuhete propageerimist. Kuigi 2009.aastal jõustunud töölepingu seadus andis nii tööandjale kui töötajale rohkem võimalusi, ei ole see piisav aina muutuval tööturul. Tuleb tegelda mitte ainult töölepingu seadusega, vaid sellega seotud tööjõumaksude temaatikaga (sotsiaalmaksu miinimum, erisoodustusmaks).

Kaasaegsete töösuhete ja –vormidega seoses tõusetub ka kollektiivlepingute vajalikkuse teema. Paindlike töövormide puhul ei vaja töötaja suuremat kaitset ning teda ei tuleks käsitleda nõrgema poolena, kes vajaks nn. kollektiivset kaitset.

Olukorra analüüsi puudutavad kommentaarid

1. Teadaolevate terviseriskide ennetamine tuleb paremini kommunikeerida ning siduda jagatud vastutusega töötervishoiu valdkonnas. Tööohutus ei ole ainult tööandja probleem – vastutust peab kandma ka töötaja.

2. Paika ei pea väide, et suur sissetulekute ebavõrdsus mõjub majanduskasvule pärssivalt. Halvasti mõjub majandusele ja ka heaolule vaesus. Tegelikult aitab Eestis ebavõrdsuse kasv leevendada vaesust, sest ebavõrdsuse kasvu peamine allikas on ülemise otsa sissetulekute kiirem kasv, mis omakorda aitab kasvatada loodavat lisandväärtust Eestis. Tegeleda tuleks vaesuse vähenemisega, mitte sotsiaalse ebavõrdsusega.

3. Tunnustame plaani EL vahenditest rahastatavaid tegevusi esmalt piloteerida ning alles siis otsustada, kuidas jätkata.

Visiooni ja eesmärke puudutavad kommentaarid

1. Visioon on erakordselt halb lause. Ta ei ütle mitte midagi valikutest ega arusaadavatest eesmärkidest. Soovitame sõnastada visioon lühidalt ja lihtsalt. Sellisena, mis ütleks lugejale, mida tegelikult tahetakse saavutada ja mida iga Sotsiaalministeeriumi töötaja suudaks avalikkuse ees lahti seletada.

2. Osaliselt on eesmärkidena nimetatud teemad, mis ei haaku sotsiaalministeeriumi otseste tegevustega (nõudlus-pakkumine jmt. majanduslikud teemad).
Samas on välja jäänud hariduse teema, mis tegelikult tagaks inimeste konkurentsivõime.

3. Sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemine jne. – see on liiga üldine eesmärk, mille tähendusest on raske aru saada ning vajaks täpsustamist. (vt. ka eespool kommentaar sotsiaalse riigi kohta).

Mõõdikud

1. Meie seisukoht on, et tööhõive määr on halb mõõdik, kuna toetused jmt. ei mõjuta seda niivõrd kui heitunute ja aktiivsete inimeste osakaal ning üldine majandusolukord.

Kommentaarid 1. alameesmärgile

1. Oleme seisukohal, et „õigus leida hea töökoht elukoha läheduses“ ei sobi eesmärgiks (Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020). Sellist õigust ei ole inimesel. Sama hästi võiks öelda, et ettevõtjal on õigus heale kasumile  tema poolt valitud tööstusharus ja  alevikus.

2. Oleme nõus, et tööturule kaasatud inimeste arvu kasvatamine on hea eesmärk.

3. Töötuhüvitis ei tohiks ületada töötasu alammäära, et säiliks motivatsioon töötada ka madalapalgalistel.

4. Juhime tähelepanu, et probleemiks on kiire töötasu tõus ilma tootlikkuse kasvuta – 2016.aastal moodustab netoalampalk 90% suhtelise vaesuse piirist ja 2017 106%.
Koos tulumaksutagastusega moodustab 2017.aasta neto alampalk 50% keskmisest töötasust, mis võib omada juba täiendavat palgasurvet ja demotivatsiooni teistele palgagruppidele.
Töötasu alammäär on tõusnud viimased 3 aastat ja tõenäoliselt tõuseb ka edaspidi oluliselt kiiremini.

5. Tööohutust tuleks käsitleda nii tööandja kui töötaja kohustuse ja vastutusena – jagatud vastutus.

6. Tuleks suuremat tähelepanu pöörata töötajate motivatsioonile ennast täiendada.

7. Oleme seisukohal, et kollektiivlepingute vähesus iseenesest ei ole  probleem. Eriti, kui seda seostatakse paindlike töösuhetega. Töötajate kaasamine ei pea toimuma vanades vormides.

8. Tuleks muuta arusaama (käsitlust), et töötaja on alati riskigrupp või nõrgem pool (vt. väide „Tööturu ja majanduse muutumist mittearvestavad töö tegemise tingimused vähendavad töö tegija kaitstuse taset ning soodustavad ebaausat konkurentsi.“). Üha enam töökohti nõuavad nn tarka tööd. Sellistel töökohtadel, samuti kõrge kvalifikatsiooniga tootmistegevuses  on tegelikult töötaja juba jõupositsioonil ja see trend süveneb.

Poliitikainstrumendid/ peamised tegevused

1. Palume täpsemalt lahti kirjutada (selgitada), mida tähendab sotsiaalseadustiku töö eriosa regulatsiooni koostamine – kas sellega peetakse silmas töölepingu seaduse ülevaatamist?

2. Kuidas toimub tööotsingute ajal piisava ja tööle stimuleeriva sissetuleku taseme analüüsimine ja edasi arendamine? (Võiks teha lühema ajaga ja rohkem.)

3. Palume täpsustada, kuidas kaasajastatakse töötegemise tingimuste ning kollektiivsete töösuhete reeglistiku.

4. Palume selgitada, milleks on vajalik töötingimuste arengut iseloomustava indikaatori väljatöötamine ja rakendamine.

5. Palume selgitada, miks on vaja kaaluda, kuidas ja milliste vahenditega viiakse läbi töökeskkonna ja töösuhete järelevalve tõhustamine.

 
Kommentaarid 4. alameesmärgile

1. Palume selgitada, mida tähendab järgmine poliitikainstrument – Soolise tasakaalu suurendamiseks organisatsioonide juhtimistasanditel viiakse lisaks üldistele tööalase soolise võrdõiguslikkuse edendamist toetavatele tegevustele ellu tegevused suurendamaks eelkõige riigiosalusega äriühingute ning sihtasutuste juhtorganites naiste osakaalu, väärtustades isikute pädevust ja valikuprotsesside läbipaistvust.

Tulenevalt dokumendi mahukusest on Eesti Tööandjate Keskliidu märkused esitatud peamiselt töövaldkonnale.
Meiepoolne üldine soovitus oleks kogu arengukava teha lühemaks ja konkreetsemaks, et see oleks paremini järgitav nii selle täitjatele kui koostööpartneritele.