Jüri Jõema: Eesti ettevõtjad peaksid plaane tehes arvestama Euroopa ühtse digitaalse turu visiooniga

Mai alguses vastu võetud Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia on küll kõrge üldistusastmega, kuid seejuures vägagi konkreetseid suundi seadev dokument. Eesti ettevõtjatel tasub edasistel arengutel silma peal hoida ning oma plaane Euroopa visiooni järgi seada, ütles Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Jüri Jõema.

“Euroopas arutatakse pidevalt selle üle, miks lähevad ambitsioonikad ja lootustandvad alustavad ettevõtted USA-sse, miks nad ei jää siia. Põhjus on ilmne,” ütles Jõema. “USA on enam kui 300 miljoni inimesega turg. Euroopa Liidus on küll 500 miljonit inimest, kuid turgusid on 28, igaühes oma reeglid. See on üks peamisi põhjusi, miks Euroopa majandus ei kasva.”

Selle probleemi leevendamiseks püüabki strateegia lahendusi pakkuda – kuidas erinevate digitaalsete abivahenditega muuta töötegemine ja uute töökohtade loomine efektiivsemaks ning tekitada nõnda Euroopa majanduses arenguhüpe. Komisjon on arvutanud, et täielikult toimiv digitaalne ühtne turg tooks igal aastal sisse 415 miljardit eurot ja selle mõjul tekiks sadu tuhandeid töökohti.

Strateegia seab kolm suurt eesmärki: tarbijate ja ettevõtjate parem juurdepääs digitaalsetele kaupadele ja teenustele kogu Euroopas (nt paremini toimiv e-kaubandus, ka autorikaitse teemad jt), digitaalvõrkude ja innovaatiliste teenuste arenguks sobivate tingimuste loomine (eeskätt kvaliteetsed ja kättesaadavad sidelahendused) ja digitaalmajanduse kasvupotentsiaali maksimeerimine.

Just kolmas eesmärk ja sellest kantud edasised Euroopa Komisjoni tegevused mõjutavad Jõema sõnul tööstusettevõtteid enim. Siin peetakse silmas kõikvõimalikke info-jakommunikatsioonitehnoloogilisi arendusi, mida saaks tööstuses ja teeninduses tootlikkuse tõstmiseks kasutusele võtta. Üks suur küsimus, mille üle palju pead murtakse, on Jõema sõnul järgmine: kuidas luua personaliseeritud tooteid ja teenuseid masstoodangu hinnaga? Siin on üheks võimaluseks Saksamaal välja töötatud ja ka streteegias ära märgitud nn. Industy 4.0 kontseptsioon tööstuses kogu väärtusahela automatiseerimiseks.

Oluline on ka töötajate oskuste arendamine ja muuhulgas käsitsi tehtava töö targemaks muutmine. “Nägin ise Saksamaal ettevõtet, kus laotöötajad kandsid nn. Google’i prille, mis aitasid neil oma tööd oluliselt efektiivsemalt teha,” ütles Jõema. “Või võtame näiteks transpordi – ka siin saab nutikate IT-lahenduste abil paremini planeerida ja palju aega ja raha kokku hoida. Samuti näiteks on võimalik vähendada tänu tootmise online-planeerimisele laovarusid. Rakendusvõimalusi on väga palju, igal alal ja igas tootmisprotsessi etapis.”

Üheks meetmeks, mida Komisjon väga oluliseks peab, on digitaalse informatsiooni standardiseeritud ja turvaline vahetamine ettevõtjate vahel – näiteks saaksid nii Saksamaal asuv autotehas, Eestis neile detaile tootev tehas kui ka kauba Eestist Saksamaale toimetav logistikaettevõte kasutada ühtset infoplatvormi. Muidugi on Saksa autotehasel see endal olemas, aga selle arendamiseks on läinud palju aega ja raha ning see ei pruugi ühilduda järgmise ettevõtte, kellega tahetakse koostööd teha, infosüsteemiga.

Kõige eelneva eelduseks on kiired ja hästi toimivad sideühendused – nii üle õhu kui ka mööda kaableid. Nende väljaarendamise kiirendamiseks näeb strateegia ette ka toetusmeetmeid.

Töösturitel ei ole strateegia eesmärkide täitmiseks Euroopa Liidust suuri rahalaevasid oodata, ehkki digitaalse ühtse siseturu tegelik toimimine eeldab ettevõtjatelt investeeringuid. Euroopa Liit suunab seda eeskätt regulatsioonidega, mida hakatakse välja töötama või muutma ja selles saavad liikmesriigid kindlasti kaasa rääkida. Ühe positiivse näitena toob Jõema välja ettevõtete ühekordse registreerimise või tegevuslubade taotlemise põhimõtte. „See vähendab oluliselt halduskoormust ja säästab aega, kuna oma ajaloo tõendamine teises riigis nõuab palju pabereid ja bürokraatiast läbinärimist. Tulevikus on kõigi ettevõtete andmed näha riigipiiride üleselt,” selgitas ta.

Jõema soovitab Eesti ettevõtjatel oma protsesse arendades arvestada Euroopa Liidu tulevikuvisiooniga. “Põhiline on mitte käsitleda IT-d kui kulu, vaid kui investeeringut, mis aitab tulevikus rohkem, paremini ja efektiivsemalt toota. Just seda mõtteviisi digitaalse ühtse siseturu strateegia kannab,” ütles Jõema.