4. Targalt juhitud rohepööre avab majanduses uusi võimalusi
Tarbijad, töötajad, investorid ja avalikkus hindavad kestlikke varasid, tooteid ning teenuseid kõrgemalt kui kunagi varem ja avaldavad ettevõtjaile survet kestlikkuse poole liikumiseks. Seetõttu on ettevõtjad valmis vastutustundlike ärimudelitega edasi minema. Ressursitõhusus ja sotsiaalne vastutus vähendab ettevõtte kulusid ning riske.
Samas ei ole Euroopa Komisjoni pakutud rohepöörde tempo kõigile jõukohane. Tarneahelate ümberkujundamine, elamute renoveerimine ning analoogsete energiakandjate või küttesüsteemide kasutuselevõtt võtab palju aega ja raha. Paljud inimesed ei soovi ka mugavusest kestlikemaid lahendusi kasutusele võtta, jäätmeid sorteerida, korduvkasutatavaid pakendeid kasutada või tarbimist piirata.
Rohepööre vajab terviklikku tegevuskava
Kestlik rohepööre on võimalik vaid ambitsioonika innovatsioonistrateegia ja uute ärimudelite juurutamise abil. Praeguste ärimudelite ümberkujundamiseks on oluline piisav ajaraam ja õiguskindlus. Rohepööret on seni kavandanud suuresti ametnikud. Poliitiline vastutus on hajunud erinevate institutsioonide ja juhtimistasandite vahel. Seetõttu tajuvad tööandjad ja Euroopa elanikud Euroopa roheleppe jõustamist fragmentaalse, pealesurutu ja ülejõukäivana. Samas ei saa ettevõtjad üksi rohepööret ära teha. Rohepöörde riiklik tegevuskava ja juhtimine peab olema päriselt kaasav ning detailselt läbimõeldud. Seejuures ootavad ettevõtjad riigi esindajatelt Eesti huvide ja eripärade palju jõulisemat kaitsmist Euroopa Liidu läbirääkimistel.
Kestlik areng vajab uusi teadmisi ja tehnoloogiat
Osad rohepöörde plaanid on ühiskonnale jõukohased, kuid teiste eesmärkide täitmiseks pole teadmisi ega tehnoloogiat. Sel juhul tuleb alustada tehnoloogia arendamise planeerimisest, andes haridus- ja teadusasutustele ning ettevõtjatele selget perspektiivi kestlikesse tehnoloogiatesse ja innovatsiooni investeerimiseks, vajalike ekspertide koolitamiseks ning värbamiseks. Vaid nii tekib piisavalt uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis rohepöörde konkurentsivõimeliseks ja saavutatavaks muudavad.
Konkurentsivõime kui rohepöörde võtmeküsimus
Euroopa roheleppe eesmärk on vähendada inimtegevuse kahjulikku mõju looduskeskkonnale, muutes kestlikud ärimudelid konkurentsieeliseks. Kolmandate riikidega konkureerimine muutub roheleppe rakendamisega esialgu hüppeliselt raskemaks. Seetõttu tuleks rohepöördeks tehtud otsused hinnata läbi küsimuse, kuidas see mõjutab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Väljaspool Euroopat asuvate tarneahelate muutmiseks ja kodumaiste ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks tuleb kestlikkust nõuda ka imporditavate toodete ja teenuste pakkujatelt.
Ringmajandust peavad arendama koos nii riik, ettevõtjad kui ka tarbijad
Võtame eesmärgiks, et jäätmekäitlejad oleksid tulevikus hoopis arvestatavad tööstustoorme tootjad. Selleks vajavad ettevõtjad riigilt selgeid plaane ja kaasfinantseerimist ning tarbijad teadlikumaid valikuid ja eelkõige jäätmete sorteerimist.
Biomajandus kui üks jätkusuutlikkuse nurgakive
Kohalike bioressursside senisest suurem väärindamine ning sellealane innovatsioon peab olema kestlikkuse üks nurgakive nii riigi kui ka ettevõtjate jaoks. Peame tagama, et meie kohalikud taastuvad biovarad oleksid võimalikult tõhusalt kasutusele võetud, see võimaldaks vähendada fossiilsete maavarade kasutamist.
Vastutustunne riigi, ettevõtjate ja kodanike ees
Tööandjad soovivad ühiskonnas keskkonnaalase, sotsiaalse ja vastutustundliku ettevõtluse (ESG) põhimõtetest lähtuda. Samas on Euroopa Liidu uute regulatsioonide ja aruandluse maht plahvatuslikult kasvamas.
Ettevõtetele välja töötatud kohustused on muutumas ebaproportsionaalselt koormavaks, see suurendab riski, et kohustusi täidetakse minimaalsel võimalikul määral ja sisulisteks tegevusteks ei jätku ressurssi.
Soovitame riigil töötada välja ettepanekud ESG aruandluse, hoolsuskohustuse ja teiste nõuete ühtlustamiseks ning lihtsustamiseks. Samuti tuleks lükata tagasi kestlikkusealase hoolsuskohustuse direktiiv ning muud halduskoormust ebaproportsionaalselt suurendavad algatused.