Tere tulemast, Wolt ja Eesti Taristuehituse Liit!
Novembris liitusid meiega kaks uut liiget – Eesti Taristuehituse Liit ning Wolt. Uurisime, mis neid seda tegema ajendas ning mis teemad on aktuaalsena laual.
Liis Ristal, Wolt Baltikumi juht:
Woltil on väga hea meel liituda Tööandjate Keskliiduga, sest tegemist on väga tugeva organisatsiooniga, kellega meie visioon kattub.
Liis Ristal, Wolt Baltikumi juht. Foto:Wolt
Millised on Wolti jaoks hetkel kõige olulisemad teemad?
Meie jaoks on oluliseks teemaks platvormitöö mudel ja eelkõige just platvormitöötajate sotsiaalne turvalisus.
Platvormitöö mudel loob paljudele inimestele paindliku ja tõketevaba sissetulekuvõimaluse. Üks peamisi väljakutseid valitsustele kogu maailmas on ühest küljest tagada, et meil on õiguslik raamistik, mis võimaldab sellist paindlikkust, kuid samal ajal oleks tagatud ka platvormitöötajate sotsiaalne kindlustatus.
Võrreldes enamuse teiste Euroopa riikidega on Eestis platvormitöö jaoks väga hea õiguslik raamistik. Näiteks paljudel meie kulleritel on Woltiga sõlmitud töövõtuleping, mis võimaldab Woltil nende eest tasuda tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksu (samuti tööandja sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu), mis omakorda tagab, et need kullerid saavad Eestis
haigushüvitisi, töötutoetusi, teenivad pensionistaaži ja neil on õigus kindlustatud isikutele mõeldud tervishoiuteenustele.Meie jaoks on oluline, et riik julgustaks ka teisi platvorme käituma nii, et üha enam oleks ettevõtteid, kes tagaksid platvormitöötajate sotsiaalse turvalisuse.
Sven Pertens, Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees:
Sven Pertens, Eesti Taristuehituse Liidu juht. Foto: Andres Putting (Ärileht.ee veeb)
Otsustasime liituda Tööandjate Keskliiduga, kuna näeme liikmena võimlust rääkida kaasa seadusloomes ning tuua valdkonna probleemid laiema avalikkuseni. Oleme veendunud, et valdkonna jaoks oluliste teemade ühine käsitlemine on võimalik ja vajalik ning toob parema tulemuse sektorile tervikuna.
Millised teemad on Taristuehituse Liidu ja selle liikme jaoks “kuumad”?
Täna on meie kõige teravam fookus seotud sektori jätkusuutlikkuse ja investeeringutega. Leiame, et taristuehitus ja riigipoolsed investeeringud taristusse peaks olema sarnaselt kaitse- ja välispoliitikaga erakondade – ja valimisteülesed. Plaanid (sh rahastamine) võimalikult stabiilsed ja pikaajalised kuna see kõik on Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime eelduseks. Võistleme teiste riikidega ka talentide pärast ja ääremaastumise vähendamise nimel.
Taristuehituse tellijaks on valdavas osas avalik sektor (ca 80-85 %). Riik plaanib vähendada investeeringuid riigiteede teehoidu kehtiva Teehoiukava kohaselt riigimaanteede säilitamise ja arendamise meetme ulatuses kokku näiteks 2023. aastal võrreldes 2021. aastaga üle 40%. Nende meetmete ulatuses kukuvad vahendid kahe aasta jooksul tasemelt 300 miljonit € tasemele 175 miljonit €. See langus võimendub sisendite (kütused, energia, ehitusmaterjalid, tööjõud) pideva kallinemise tõttu. Seejuures erasektori poolsed tellimused, ka majanduskasvu tingimustes, teehoius tegutsevate ettevõtete käekäiku märkimisväärselt mõjutada ei suuda.
Riigimaanteede teehoiu rahastamise jätkusuutlikkuse on väga oluline valdkonna jaoks. Sellega seotult on Eesti Taristuehituse Liit (ESTEL) ühe peamise tegevusena võtnud enda kanda teemas kaasa rääkimise ja selgitamise.
ESTEL ehk Eesti Taristuehituse Liit (endise nimega Eesti Asfaldiliit) on 5. juunil 1991. aastal asutatud mittetulundusühing, mille eesmärk on taristuehituse valdkonna (rõhuasetusega teehoiu valdkonnal) tegevuse ning arengu toetamine. 2021. aastal täitus ESTEL 30. tegevusaasta.
Liidu liikmed on teehoiuga tegelevad või sellega seotud Eestis registreeritud ettevõtted ja erialaharidusega insenerid. Eesti Taristuehituse Liit korraldab regulaarselt teabeüritusi (Asfaldipäevad, erialaseminarid jms) ja jagab oma liikmetele erialast teavet. Mitmendat aastat tegeletakse ka teedeinseneride kutsete (6, 7 ja 8 tase) ning lisaks 4. taseme kutsete andmisega.