Euroopa Liidu säästva ja aruka transpordi strateegia
Euroopa Komisjon esitles säästva ja aruka liikuvuse strateegiat koos 82 algatusest koosneva tegevuskavaga, mis suunab Euroopa Komisjoni tööd järgmisel neljal aastal.
Strateegiaga pannakse alus sellele, kuidas saavutada digi- ja roheüleminekut ELi transpordisüsteemis ja suurendada selle vastupidavust tulevastes kriisides.
Aruka ja säästva tuleviku vahe-eesmärgid
Ülemineku suunamiseks peavad kõik transpordiliigid muutuma säästvamaks, keskkonnahoidlikud alternatiivid peavad olema laialdaselt kättesaadavad ja tuleb luua õiged stiimulid. Konkreetsed vahe-eesmärgid hoiavad Euroopa transpordisüsteemi aruka ja säästva tuleviku kursil.
Strateegias on välja toodud, et 2030. aastaks:
- on Euroopa teedel kasutusel vähemalt 30 miljonit heitevaba autot;
- on 100 linna Euroopas kliimaneutraalsed;
- kahekordistub kiirraudteeliiklus kogu Euroopas;
- peavad alla 500 km pikkused graafikujärgsed ühisreisid olema CO2-neutraalsed;
- on automatiseeritud liikuvus laialdaselt kasutusel;
- on heitevabad merelaevad turuvalmis.
2035. aastaks:
- on suured heitevabad õhusõidukid turuvalmis.
2050. aastaks:
- on peaaegu kõik autod, kaubikud, bussid ja uued raskeveokid on heitevabad;
- kahekordistub raudteekaubaveo maht;
- toimib mitmeliigiline üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T) kiire ühendusega säästva ja aruka transpordi jaoks täielikult.
Komisjon on välja toonud kümme peamist tegevusvaldkonda, kus muutusi vaja teha
Eesmärkide saavutamiseks on strateegias esitatud kokku 82 algatust koos konkreetsete meetmetega kümnes peamises tegevusvaldkonnas (nn juhtalgatused) .
Säästev transport
Transpordisüsteemi säästvaks muutmine tähendab praktikas järgmist:
- hoogustatakse heiteta sõidukite, laevade ja lennukite, taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste ja vähese CO2-heitega kütuste ja nendega seotud taristu kasutuselevõttu, näiteks paigaldatakse 2030. aastaks kolm miljonit avalikku laadimispunkti;
- luuakse heitevabad lennujaamad ja sadamad, näiteks uute algatuste kaudu, millega edendatakse säästvate lennuki- ja laevakütuste kasutamist;
- linnadevaheline ja linnaline liikuvus muudetakse tervislikuks ja säästvaks, näiteks kahekordistades kiirraudteeliiklust ja arendades järgmise kümne aasta jooksul välja täiendava jalgrattataristu;
- kaubavedu muudetakse keskkonnahoidlikumaks, näiteks kahekordistades raudteekaubaveo mahtu 2050. aastaks;
- CO2-heide maksustatakse ja kasutajatele pakutakse paremaid stiimuleid, näiteks võttes ulatuslikke meetmeid õiglase ja tõhusa hinnakujunduse tagamiseks kogu transpordisektoris.
Arukas transport
Innovatsioon ja digiteerimine kujundavad reisijate ja kaubavedude liikumist tulevikus, juhul kui on kehtestatud õiged tingimused. Strateegiaga nähakse ette:
- muuta ühendatud ja automatiseeritud mitmeliigiline liikuvus reaalsuseks, näiteks võimaldades reisijatel osta pilet mitmeliigilisele reisile või korraldades mitmeliigilist kaubavedu ning sujuvalt ühelt transpordiliigilt teisele üle minna;
- edendada innovatsiooni ning andmete ja tehisintellekti kasutamist arukama liikuvuse jaoks, näiteks toetades igakülgselt mehitamata õhusõidukite ja droonide kasutuselevõttu ning täiendavaid meetmeid Euroopa ühise liikuvusalase andmeruumi loomiseks.
Vastupidav transport
Transport on üks COVID-19 pandeemiast kõige rängemini mõjutatud sektoritest ning paljudel ettevõtjatel on tohutud tegevus- ja finantsraskused. Seepärast kohustub komisjon:
- tugevdama ühtset turgu, näiteks suurendades jõupingutusi ja investeeringuid, et viia 2030. aastaks lõpule üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljakujundamine, ning toetada sektorit kõigi transpordiliikide moderniseerimisel, et see avaliku ja erasektori suuremate investeeringute abil paremini taastuks;
- muutma liikuvus kõigi jaoks õiglaseks, näiteks tehes uued liikuvusvõimalused taskukohaseks ja kättesaadavaks kõigis piirkondades ja kõigile reisijatele, sealhulgas piiratud liikumisvõimega reisijatele, ning muutes sektori töötajate jaoks atraktiivsemaks;
- suurendama kõigi transpordiliikide ohutust ja turvalisust, sealhulgas vähendades surmajuhtumite arvu 2050. aastaks nulli lähedale.
Rohkem informatsiooni on võimalik lugeda siit.
Algatuste esitamise tähtajalise tabeli leiad siit.